Kaduval käsitsi kirjutamisel võib siiski tulevikku olla
Käsitsi kirjutamist hüljates, kaotavad inimesed lisaks oma vaimsele võimekusele ja sensoorsetele kogemustele ka sideme ajalooga, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ükskõik kui palju ei püüa koolitunnid jätta muljet maailmas eksisteerivast korrast, tunnustades kõige korralikemaid viielistena, teavad kolmelised hinnata elu ja surmaga seotud küsimustes juhuslikkuse jõudu. Sellisena võib tunduda näiteks mõni kontrolltöö, mille õnnestus neil edukalt läbida juhuslikult pakutud vastustega.
Maailma lühikest aega korrapärase ja ennustavana pidamise näol on tegu lohutava enesepettusena. Varem või hiljem avastatakse aga, kuidas ka enda elu kujundavad tühisena näivatel juhuslikel sündmustel on oodatust suuremad tagajärjed. Asjaolude fundamentaalne ettearvamatus sunnib kontrolli püüdlemise asemel jätkuvale tähelepanelikkusele ning arendama kohanemisvõimet.
Ameerika Ühendriikide kodusõja päevil heitis kapral Barton W. Mitchell puhkepausiks puuvarjus pikali. Hetk hiljem märkas ta puujuurte kõrval umbrohus pakikest. Selles oli paberisse mässitud kolm sigarit, kuid olulisem oli paberile kirjutatud hoiatus: "Salajane".
Paberil oli konföderatsiooniarmee üllatusrünnaku kava. Väga oluline teave võis olla osavalt korraldatud pettus. Kapral jooksis leiuga uniooniarmee diviisiülema juurde ning ulatas selle telgi ees seisnud adjutant Samuel Pittmanile, kes luges sõnumi läbi. Allkirja nähes tormas ta kohemaid diviisiülema telki. Kirja ehtsuse kinnitamiseks piisas ühest silmapilgust. Pittman töötas enne kodusõda Detroidi pangas, kus sõjaeelse armee maksekorraldustele kirjutas alla tema ülemus, kelle käe- ja allkirja ta tundis joonelt ära.
Järgnenud lahingut peetakse USA kodusõja murdesündmuseks. Sellest saadud kindlustunde tulemusel kuulutas president Lincoln viis päeva hiljem välja kõikide orjade vabastamise. Ajaloolises pöörangus oli oma roll juhuslikult kaotatud kirja sisul, aga ka käekirjas.
USA Los Angelese Cedars-Sinai haigla arstidele algas praegune sajand kohustusliku käekirja parandamise kursusega. Eelnenud kohtuprotsessi käigus oli leidnud tõendamist pikemat aega avalik saladus, et arstide käekiri on loetamatu. Kohtuprotsessi põhjustas juhtum, milles patsiendile anti vale retseptiravim, kuna apteeker oli arsti käsitsi kirjutatud juhiseid valesti lugenud. Patsient suri, lesele määrati umbes poole miljoni dollari suurune valuraha ning arstid saadeti kohustuslikus korras kirjutamise kooli.
Juhtumi kirjelduse leiab Christine Roseni ajalehes The Guardian ilmunud käekirja käsitlevast artiklis, mis on ilmselt arvutis koostatud. Hoolimata sellest, et käsitsi kirjutamine pole meile looduse poolt kaasa antud ning seda peab koolis kunstlikult omandama. Selle oskuse kaotus oleks midagi enamat, kui esialgu paistab.
Autor kirjutab, et käekirja selgus pole pelgalt suhtlust abistav eeldus. Erinevalt üksikute tähtede joonistamisest või klahviga tippimisest näitavad uuringud, et käsitsi kirjutamine treenib aju paremini lugema ning loetut mõistma. Artiklis kirjeldatakse mitut koolis läbiviidud eksperimenti. Märkmete tegemisel sülearvuti või käekirja kasutamine andsid õppimise edukuse mõõdikutes eelise viimasele.
Varasemalt oli teada, et arvuti röövib tähelepanu selle omanikult ja lähedal viibijatelt. Viimase põhjuseks on kas ekraani nägemine või klahvide klõbin. Märkmete koostamisega seonduva õpitava materjali omandamise puhul on põhjus erinevates mäluga seotud mehhanismides.
Suurem erinevus esineb just kontseptuaalsemate küsimuste või teemade puhul. Käsitsi märkmeid kirjutades peab suhteliselt aeglase kirjutamise tõttu esmalt mõtlema, kuidas üks või teine mõte sõnastada. Klaviatuurikasutajad kalduvad loenguid sõna-sõnalt transkribeerima ning neil esineb rohkem raskusi samal ajal öeldu seostamiseks varasemate teadmistega.
Seda tehes petavad nad end lootusega, et hiljem, ilma loengu rikastava sisuta, suudavad nad kiirustades koostatud fragmentaarsest ümberkirjutamisest õppida keerulisemaid kontseptsioone. Mõnes suuremas riigis ollakse mures, et üha suurem osa kooliealisi ei oska enam kursiivi lugeda.
Lisaks õppimisega seotule on käsitsi kirjutamisel palju rohkem mõjudimensioone. Artiklis kirjeldatakse Kanada pagarit, kes avastas, et tema õpilased ei oska kirjutada pidukoogile kursiivis õnnitlusi ega nimesid. Põhjus, miks peaks koogil olema kursiivis tekst, seostub soovis peituva inimliku kontaktiga. Näiteks võttis USA administratsioon teise maailmasõja järel kasutusele allkirjamasina. Ametkondades liikus tohutus koguses allkirjastatavaid dokumente ning selline masin oli ametnikele suureks abiks.
Paraku juhtus ajaloos olulisi sündmusi, mida kajastavad dokumendid on muutunud investeerimisobjektideks, kaotades ootamatult oma väärtuse, kuna selgus, et presidendi või kuulsa senaatori allkiri oli masina toodang. See on põhjustanud rohkem kui ühe korra piinlikkust, kui selgub, et näiteks kellegi surma kaastundeavaldusele on kirjutanud allkirjamasin mitte inimene.
Käsitsi kirjutatud tekstil on sõnumist avaram tähendus, peegeldades ning kehastades kirjutaja aega, vaeva ja isiklikku puudutust. Tuletades meelde, et kiiruse ja mugavuse kõrval eksisteerib inimlikule siirusele ning kohalolekul rajanev inimeste vaheline ühendus.
Isegi lühike käsitsi kirjutatud sõnum sisaldab rohkem tunnet kui mõni pikem, aga trükitud läkitus. Selle olemust ei saa kopeerida. Käelise kirja emotsionaalne kaal peitub pisikestes ebatäiustes. Vahest avastatakse tormiliselt automatiseeruvas maailmas just tänu käsitsi kirjutatud sõnumitega soetud isikliku pingutuse võlule ning sellega seonduvale inimliku sideme soojusele, kui oluline on käsitsi kirjutamine.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"