Euroopa tehisaru-akt kohtub viimaks reaalsusega
Sellest nädalast alates ei tohi Euroopa Liidu liikmesriikides kasutada ohtlikuks peetavaid tehisaru-süsteeme. Minevikukogemuse põhjal võib aga ka neist kõige ohtlikemate purki tagasi surumine osutuda ületamatuks väljakutseks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Alates sellest nädalast alates ei tohi Euroopa Liidu liikmesriikides kasutada ohtlikuks peetavaid tehisintellekti süsteeme. Tegemist on aasta eest vastuvõetud TI-aktiga, millega praktiliseks joondumiseks oli alates augustist aega kuus kuud ning veebruar tähistab uue korra kehtimise algust.
Rikkujaid karistatakse trahviga, mis on kas eelmise majandusaasta käibest seitse protsenti või kuni 35 miljonit eurot. Kui käive osa ületab 35 miljonit, võetakse trahviks suurem summa. Trahvitakse kõiki, sõltumata sellest, kus nad on end sisse seadnud. Mitmed suured USA ettevõtted andsid teada, et alluvad leppele vabatahtlikult, nende seas Google, OpenAI ja Amazon. Apple ja Meta seevastu ei pidanud seda sammu vajalikuks.
Ilmselt tuleb ära oodata mõni kohtuvaidlus, mis selgitaks, kust kulgeb ohtlikkuse piir. Sinnani kulub veel aega, sest karistamiseks vajalike praktiliste mehhanismide töökorda seadmise tähtajaks seati suve lõpp.
Kuni praktika pole teist meelt, kehtivad teoreetilistel vaidlustel rajanenud tõlgendused. Sõnastuses eristatakse nelja ohtlikkuse astet. Väikseima riskitasemega on näiteks spämmifiltri taolised rakendused, kellele ei kehti regulatsioonid. Klienditeeninduse TI on natuke suurema riskiga ning sellega kaasneb osaline järelevalve. Kõrge riski tõttu alluvad nõudlikule kontrollile näiteks TI-süsteemid, mida kasutatakse tervishoiu diagnostikas. Kõrgeimasse ehk neljandasse kategooriasse kuuluvad keelatud teenused.
Viimaste seas on inimeste käitumisega manipuleerivad, tema käitumuslikke omadusi ja orientatsioone analüüsivad ning ülalpidamise või paturegistri punktiarvestust pidavad süsteemid. Jättes kõrvale mõned erijuhtumid, ei tohi inimesi avalikus ruumis TI abiga tuvastada ega teha oletusi kellegi kuritegelike kavatsuste kohta.
Viimasega seoses võib oodata kohtuvaidlusi, kui näiteks töökoha kandidaatide seast aitab parimaid valida TI. Sarnaselt on töö- ja koolikeskkonnas keelatud TI kasutamine inimeste valvamiseks, aga TI abil võiks hoolitseda nende heaolu eest, näiteks depressiivse käitumise või suitsiidiriski ennetamiseks.
Euroopa loob huvitava pingeolustiku. Kõik keelatud TI-meetodid on maailmas olemas ning neid kasutatakse. Saab näha, kas geograafiliselt määratletud reeglite raamistik suudab teabel rajanevaid, st tarkvaraliselt kehatuid, tehnoloogiad tõhusalt ohjeldada või piirata.
Ajalooliselt on püütud uusi ideid tõrjuda. Seda oli lihtsam teha, kuna neid tõid üle piiri inimesed. Kasuliku TI olemus rajaneb seevastu mingil määral globaalselt jagatud andmekogumitel, avatud lähtekoodiga mudelitel, mida vahendab kõiki ühendav digitaalne taristu. Interneti algusaastatel loodud uue sünnitatud segaduses tärganud "informatsioon tahab olla vaba" loosungiga püüti edastada mõtet, et muusika ja tarkvara piraatluse piiramine on vabadust ihkava informatsiooni tõttu lootusetu.
Lõpuks saadi sellest aru ning muudeti ärimudeleid. Piraatlust tagant tõuganud kõrged hinnad kukkusid nii madalaks, et oli isegi mugavam maksta, kui bitte ja baite vargsi kopeerida. Käive kasvas, lisandusid uued ärimudelid Netlfixi ja Spotify näol jne. Informatsiooni liikumine kujundas maailma ning siirdas võimu vähemalt osaliselt riigipiire ületavale sotsiaalmeediale.
Põhiline on intellekt. Inimene kasutab endale kuuluvat kõikide TI-aktiga keelatud tegevusteks. Ta vaatab tähelepanelikult teisi inimesi, annab neile hinnanguid, püüab neid mõjutada ning teeb oma oletuste põhjal otsuseid. Kartus, et TI-rakendus edastab andmeid võõrastele diktaatoritele, pole tõsi, sest taolise süsteemi võib käivitada ülejäänud maailmast isoleerituna. Seejuures innustatakse inimesi kasutama alati parimaid tööriistu, sh TI-d. Järelikult on selle ennetav piiramine pea võimatu ning korrakaitse jääb reaktiivseks ja sündmustele reageerivaks, võimaldades sündida ennast õigustavatel rakendusnäidetel, mida esialgu peeti keelatuks.
Tõele on lähemal kartus, millele osutas omal ajal Karl Marx - enamuse ekspluateerimine vähemuselt. Toona paistis, et ühed teevad ära kogu töö ning teised ei tee midagi, vaid naudivad võõra töö vilju. Seejuures jäi märkamata, et need töö tegijad polnud ise endale tööd loonud. Keegi pidi tegema ka seda tööd, mille tulemusel luuakse äriplaan, ehitatakse ettevõte ja võideldakse konkurentsivõime säilimine eest.
Nüüd paistab korduvat vana hirm, et TI abiga allutatakse massid kellegi kontrollile. Seekord jääb märkamata, et TI võimekus ületab vanas mõttes nii töövõtja kui ka tööandja võimeid. Soovides suuremat tõhusust, loovutatakse TI hoole alla üha suurema vastutusega ülesanded, kuni selle intellekti moodustab põhimõtteliselt kõik, mida püütakse keelata.
Praegu on inimesel veel kaks eelist. Neist üks on nende keha ja teine võime võtta vastutust. Võimalik, et soovime vastutusest vabaneda. Kehaga tehtava töö anname robotitele. Seda kõike peaks kartma, TI-akt paistab lootusetu katsena, tõrjuda informatsiooni kasutuse tagajärgi.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"