Reklaam on tehnoloogiainnovatsiooni üks suurimaid rahastusallikaid. Alates algelistest hüpikreklaamidest kuni veebiruumikasutaja digitaalset kogemust isikupärastavate algoritmideni, upitas ostujõulise isiku tähelepanu püüdmise vajadus IT-sektori enneolematu kiirusega maailma väärtuslikemate ettevõtete tippu. Ühtlasi lõi see tuhandeid miljonäre ning kümneid miljardäre.

Iga areng jõuab aga teatud piirini ja kasv seiskub. Uut ressurssi leidmata, algab kulutav konkurents olemasoleva nimel või siis avastatakse seni ammendamata võimalus. Senise edu galal polnud üldse tavatu, kui keegi õhkas innustunult, et kui on tahe, pole võimalustel piire. Osutati tähtede suunas ja öeldi, et piir on kusagil seal.

Kodanikes võib taoline ekstaas tekitada stressi. Reklaamirohkus on saavutanud taseme, kus see on hakanud tekitama mürgistust. Stressi põhjustab pelk mõte, et ärkveloldud aega surutakse veel reklaame juurde. Kõik postid, teede servad ja ekraanid on juba reklaamidega kaetud – ega ometi ei mõelda täita tähtede vaheline ruum teadetega kõõmavastase šampooni miljondat korda taasavastamisest?

Paraku on hirmul tõepõhi all. Idee kosmosereklaamist võib kõlada ulmena, kuid ettevõtted arendavad võimalusi, kuidas projitseerida öötaevasse brändilogosid või kasutada satelliite, et kuvada Maale reklaamsõnumeid. SpaceX ja teised erasektori kosmoseettevõtted on mänginud korduvalt ideega kasutada madalat Maa orbiiti reklaamide vahendamiseks. Kiusatus on suur.

Sellele lisab kimbatust asjaolu, et seni reklaamirahadega rikastunud USA IT-tööstuse jaoks on kosmoseruumist maalolijatele nähtava reklaami esitamine seadusega keelatud. Maailmas on aga palju omavahel sõjajalal olevaid riike, mistõttu ühe keeld on teisele pea kohustuseks teha midagi vastupidist. Viimasega seoses on Venemaal mitu kosmosereklaami tehnoloogiat arendavat ettevõtet.

Riigil on oma kosmosetranspordi võimekus. See kombineerub uue põlvkonna väikeste tehiskaaslaste tehnoloogilise potentsiaaliga. Ühe sealse ettevõtte äriidee on viia Maa lähedasele orbiidile tehiskaaslastest võrgustik, mis orbiidil manööverdades kuvaks maalastele laserite vahendusel reklaamijate logosid ja muid pilte. Nendega konkureerival ettevõttel oli juba varem olemas leping kuvamaks öises taevalaotuses USA päritolu energiajoogi logo. Tehniline teostus rajanes kompaktsete tehiskaaslaste peeglitega päikesevalguse peegeldamisega kuvatud informatsioonile. Leping jäi soiku, ent idee pole surnud.

Paljud sooviksid siiski selle juhtumist. Sellega seoses lisandus reklaamide mürgituse pärast muretsejate ridadesse uus jõuline liige. USA Astronoomia Selts koostas aasta alguses pöördumise, milles palub kõigil riikidel keelata kosmoseruumi ekspluateerimine reklaamivahenduse eesmärgil.

Põhjuseks pole kadedus, vaid soov kaitsta inimkonna huve, mis on seotud maailmakõiksuse mõistmisega. Astronoomia eesmärk on edendada arusaamu universumist kõigi Maa elanike heaolu ja harimist toetava teadusliku käsitlusega. Maa ja elu tekke ning saatuse mõistmise edukus sõltub selgest ja takistusteta kosmose nägemisest.

Olukord on ettevõtluse kosmosesse siirdumise tõttu juba praegu probleemne, sealhulgas suurte satelliidiparvede, nagu Starlinki ja selle konkurentide tõttu. Taevaruumis leidub juba praegu suurel hulgal kosmoseprahti. Seda tuleb juurde omapärase taastootmise fenomeni tõttu, kui prahiga kokkupõrke tulemusel muutuvad töötavad ja kontrollitavad tehiskaaslased kosmoseprügiks.

Valgust kiirgavate energiajoogi reklaamide lisamisega tõstatub küsimus, mida inimkond tegelikult soovib. Ameerika Astronoomia Seltsi seisukoht on, et pealetükkiv kosmoseruumireklaam peaks olema vastava rahvusvahelise konventsiooni, lepingu või seadusega keelatud.

Mõnel juhul ollakse juba hiljaks jäänud. Aasta alguses, 2. jaanuaril teatas USA-s Massachusettsi osariigis Cambridge'is asuv Harvard-Smithsonian'i astrofüüsika keskus ebahariliku asteroidi avastamisest. See sai tähiseks 2018 CN41. Maast vähem kui 240 000 kilomeetri kaugusel ehk Kuu orbiidist lähemal kulgevat asteroidi asuti jälgima, sest paistis, et see võib kunagi tulevikus Maaga kokku põrgatada.

Pelgalt 17 tundi hiljem edastas sealne väikeste planeetide keskus uue teate, et asteroid 2018 CN41 kustutati nimekirjast, sest objekt ei olnud asteroid, vaid auto. Võimalik, et taevane kabriolett rikastab astronoomide asemel astrolooge, kui see joondub Veenuse või Marsiga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".