Raske on arvata, kas uue nädala algusele satub peale USA alamaid tabanud TikToki võõrutusnähtude maailma toimimise mõttes veel midagi olulist. Piltlikult seisis pühapäeval pool riigist 12 tundi kohkunult tühja TikToki ekraani ees, mõeldes tagasi ajale, kui Ameerikas oli veel äge olla, mis sellest, et hiinlaste abiga.

Raske elujärg eeldab tarka ja usaldusväärset juhti. Enamuse arvates just sellist, kes algatab TikToki keelu ja püüab siis seda täitmata jätta. Kas ja millal inimkonnale kainust juurde tuleb, selgub ainult neile, kes suudavad vastust kaua oodata. Kannatuste tee valinutele on vähemalt optimistlikke uudiseid, seda vastupidavuse lootuses mitte kainuses.

Lõppenud aastal anti Nobeli preemia keemia vallas Google'i ettevõtte DeepMind tehisintellektiarendajatele Demis Hassabisele ja John Jumperile ning biokeemik David Bakerile edusammude eest valkude struktuuri kirjeldamisel. Au kuma valgustab TI ja inimlike probleemide lahendamise vahelist silda.

Koostöös sündinud tehisintellektisüsteemiga AlphaFold lahendati üks eluteaduste suurtest väljakutsetest. Ainus pärand, mida jagame kõikide esivanematega, on geenides kirjeldatud valkude struktuuri kirjeldus. Geenides ei kirjeldata keha rasvasisaldust, silmavärvi ega ninakuju, vaid kogu elusa loodusega jagatud 20 aminohappe järjestust. Elusa aine keskkonnas teatud omadustega valgustruktuurid kujundatakse neist. Need omakorda osalevad siis kõige ülejäänu korraldamises, loomises ja kujundamises.

Inimene soovis seda protsessi mõista. Oma nutikuse, tehniliste seadmete ja seniste arvutite kombinatsioonist hoolimata olid edusammud tagasihoidlikud. Enne AlphaFoldi nõudis valgustruktuuri määramine paljude erialade esindajate koostööd. Tegu oli väga mahuka ja kuluka protsessiga, milleks kulus sageli aastaid. AlphaFoldi abiga kirjeldati aga lühikese ajaga üle 200 miljoni valgustruktuuri ehk peaaegu kõiki teadusele teadaolevaid valke.

Valkude toime rajaneb nende kolmemõõtmelisel kujul. Nende kindlates kohtades paiknevatest füüsikalistest teguritest tärkavad talitluslikud omadused sarnaselt meie igapäevaste asjade loogikale. Pliiats, lusikas, küünetangid või kassi toidukauss toimivad ainult teatud ehituslike eelduste tulemusena. Molekulaarses maailmas määravad taolised struktuurid kehade omadusi ja võimeid ning suures toimetuleku vaates midagi, mida nimetame terviseks.

Teaduses on konkurents teretulnud. AlphaFold kuulub Google'i emafirma Alphabet portfelli. TI-valdkonnas konkureeriva OpenAI juht Sam Altman teatas, et nende GPT suure keelemudeli paradigmas valminud lahendus oskab kujundada valkude juhtkoodi. Rakuprogramme muutes suudab see muuta tavalisi rakke tüvirakkudeks. Altman on varasemalt vihjanud, et nad teavad rohkem, kui saavad avalikkusega jagada. Samas vihjavad nad, et nende arendatud intelligentsed tööriistad võivad kiirendada teaduslikke avastusi ja innovatsiooni oluliselt kaugemale sellest, mida suudaks inimene.

Värske teadaande algus paigutubki mõne aasta taha, kui Altman rahastas eraisikuna eluea pikendamise uuringutega tegelevat ettevõtet Retro Biosciences. Järgnevas koostöös OpenAI inseneridega arendati inimeste tekste analüüsiva TI-metoodika analoogiana rakkude bioloogilist keelemudelit. Geneetilise informatsiooni sõnumite koostamise tehnoloogia arendamise üks eesmärk oli tüvirakkude abiga pikendada inimese eluiga umbes kümne aasta võrra.

Iga inimene alustab oma teekonda üksiku viljastatud munarakuna. Seda, umbes poole tunnist etappi, võib pidada ülimaks tüvirakuks, millest kujunevad kõik keha moodustavad rakud, varbaküüntest aju, südame ja luudeni. Keha hoiab sünnijärgselt osa tüvirakke alles, kasutades neid omamoodi remondimeeskonnana, mille abil parandab vigastusi või asendab kulunud rakke.

Olgu selle näiteks iga päev uuenev veri, mille rakud luuakse luuüdis hoitavatest tüvirakkudest. Tüvirakud on üks osa kohanemisvõimet hoidvatest mehhanismidest. Selles vallas on kõige suurem väljakutse vastu pidada eluaastatele.

OpenAI uus TI-mudel õpetati otsima nn geneetilist sõnastust, mille abil saaks valkude talitlust muutes disainida juba väljakujunenud ülesannetega rakkudest uusi universaalseid tüvirakke. Tehniline lahendus erineb Nobeli preemiaga hinnatud AlphaFold metoodikast, kuna väljakutseks on rohkem valkude koostöö rakukeskkonnas reaktsioonide rohkes dünaamilises olustikus. Avalikkusega jagatud teabes piirdutakse ettevõtmise tutvustamise järel sõnumiga, et tulemused ületasid kõik ootused. Arvatavasti saab detailidest rohkem teada mõnest peagi avaldatavast teadusartiklist.

Reaktsioonid on polariseerunud, osaliselt OpenAI-vastaste hoiakute tõttu. Hoiatatakse ka rakkude kasvupotentsiaali edendamisega kaasnevast vähiriskist ja sekkumisest looduse plaanidesse. Õnnestumise puhul võib olla tegemist veel ühe Nobeli preemia suurusjärgus edusammuga.

Aastal 2012 sai jaapanlane Shinya Yamanaka Nobeli preemia selle avastuse eest, kuidas manipuleerides väikest hulka geene, võib see viia väljakujunenud funktsiooniga rakud tagasi tüvirakkude seisundisse. Sellest ajast peale loodetakse tüvirakkudega vananemist edasi lükata. Märgatavaid edusamme seni pole. Saab näha, kas nüüd saavutati midagi erilist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".