Pluto sai Charoni endale kaaslaseks pärast õrna puudutust
Teadlased on uut moodi aru saanud sellest, kuidas Pluto endale kuu sai.
Seni on kääbusplaneet Pluto suurim kuu Charon arvatud tekkinuvat umbes samamoodi, nagu on arvatud tekkinud olevat meie planeedi looduslik kaaslane – suurel katastroofilisel kosmilisel kokkupõrkel.
Ameerika ja Šveitsi teadlased väidavad nüüd aga ajakirjas Nature Geoscience, et Pluto on endale Charoni saanud väga leebel ja mahedal kokkupõrkel, vahest oleks õigem öelda isegi kokkupuutel.
Maa ja Kuu kohta jutustab levinud teaduslugu, et kunagi umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi põrkas Maaga suure hooga kokku teine, umbes Marsi suurune taevakeha nimega Theia.
Theia purunes tükkideks, millest mõned jäid Maa peale, teised aga asusid Maa ümber orbiidile tiirlema ja koondusidki seal ajapikku Kuuks kokku.
Arvatud on, et samamoodi põrkus kauges minevikus teise, peaaegu enda suuruse kehaga katastroofiliselt kokku ka Pluto ja et kokkupõrke purust moodustuski Charon.
Nõnda mõtlema on teadlasi kehutanud muu hulgas tõik, et Charon on Plutoga võrreldes arvestatavalt suur taevakeha, umbes nii nagu Kuugi Maaga võrreldes, mistõttu ei ole ta tõenäoliselt lihtsalt möödaminnes endale kaaslaseks haaratud nagu võib arvata Päikesesüsteemi planeetide paljude pisemate kuude kohta.
Adeene Denton Tucsonis asuvast Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid simuleerisid nüüd Pluto–Charoni süsteemi teket võimsa arvutiklastri peal käitatud mudelina.
Mudel pakkus kõrge tõenäosushinnanguga välja stsenaariumi, mille järgi ei ole mingit suuremat purunemist toimunudki.
Pluto ja Charon on teineteisele kunagi aegamööda lähenenud, siis korraks põgusalt kokkugi puutunud, justkui Koit ja Hämarik suudluseks ja embuseks, siis aga teineteisest uuesti eemaldunud, jäädes siiski gravitatsiooniliselt seotuks ja ühise raskuskeskme ümber tiirutama.
Just selline sündmuste käik seletab hästi ära ka Pluto ja Charoni praeguse liikumise üksikasju.