Kaelkirjak väldib järske kallakuid
Kaelkirjak on pika kaela ja pikkade jalgadega loom, kes eelistab käia tasasel maal. Briti ja Lõuna-Aafrika teadlaste uuringust selgus, et kaelkirjakud väldivad täielikult kallakuid, mis on järsemad kui 20 kraadi.
Jessica Granweiler Manchesteri Ülikoolist tegi reedel Liverpoolis Briti Ökoloogiaühingu aastakoosolekul uuringust ettekande.
Granweiler ja ta kolleegid jõudsid oma järeldusele, kui analüüsisid 33 GPS-seadmega varustatud kaelkirjaku liikumisi.
Teadlased panid tähele, et kuni 12-kraadiseid kaldeid on kaelkirjakud valmis ületama ainult juhul, kui pääsevad sel moel ligi neile maitsvatele taimedele. Aga enam kui 20-kraadised kalded on neile täiesti ületamatud.
Tõenäoliseks põhjuseks on kas liiga suur energiakulu või liiga suur kukkumisoht.
Uue teadmise alusel leidsid teadlased Aafrika kaardilt rohkesti piirkondi, kuhu kaelkirjakud ilma kõrvalise abita mitte kuidagi ei pääse.
Selgus, et näiteks nii Namiibias kui ka Tansaanias on selliseid alasid umbes 8000 ruutkilomeetrit, Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis aga umbes 4000 ruutkilomeetrit.
Huvitaval kombel oli kolmveerandis maadest, mille kaelkirjakusõbralikkust teadlased arvutasid, kaelkirjakuile ligipääsmatuid paiku kaelkirjakute kaitsealadel rohkem kui neist väljaspool.
Näiteks juhul, kui kaitseala keskel kõrgub suur mägi, siis on suur osa kaitsealast kaelkirjakuile tegelikult kättesaamatu.
Uuringu autorite sõnul tuleks niisiis kaelkirjakute kaitse kavandamisel senisest rohkem arvestada maastiku reljeefi.
Paraku kipuvad kaitsealad asuma pigem just suurtele loomadele raskemini läbitavais ja järsunõlvaliste pinnavormidega piirkondades, sest mugavamad piirkonnad on juba inimtegevuseks eraldatud.
Kaelkirjakuid elab tänapäeval 21 Aafrika riigis. Nende arvukus on aga languse teel, põhjuseks peamiselt elupaikade kadu ja salaküttimine. Mida paremini aga kaelkirjakute elukombeid tunneme, seda paremini saame neid ka kaitsta.
Pildil on kaelkirjak GPS-seadmega.
