Teemant talletab andmeid tihedalt ja pikaks ajaks
Infot tuleb maailma mühinal juurde, aga tänapäevased digitaalsed andmekandjad ei pea kaugeltki nii kaua vastu kui mõned kiilkirjadega savitahvlid on vastu pidanud. Nüüd aga tõotab tulla sel alal suuri muutusi, kui andmeid kandva materjalina võidakse kasutusele võtta teemant.
Hiina teadlased väidavad, et nende välja arendatud teemant-andmekandja võiks toatemperatuuril vastu pidada lausa miljoneid aastaid. Ja isegi 200 kraadise kuuma käes säilivad teemandisse salvestatud andmed püsida peaaegu täiesti terviklikuna terve sajandi.
Aga mis samuti märkimist väärt, Ya Wang Hefeis asuvast Hiina Teaduse ja Tehnika Ülikoolist ja ta kolleegid suutsid sesse kõvasse ja vastupidavasse materjali mahutada andmeid veel märksa tihedamalt kui seni eales saavutatud — 1,8 terabaiti kuupsentimeetri kohta.
See tähendab, et näiteks teemandist laserketta peale mahuks oma sadakond terabaiti andmeid ehk mõnede arvutuste järgi mahuks näiteks kogu maailma senine filmitoodang ka kõrglahustuslikul kujul mõnekümne ketta peale ära.
Andmeid kirjutatakse teemanti ja loetakse teemandist laserkiirtega, kasutades teemandi kristallvõres leiduvate tillukeste defektide kvantfüüsikalisi omadusi. Need kasulikud defektid esinevad seal, kus võres on puudu süsinikuaatom, kuid selle asemel on lämmastikuaatom.
Teemant on kõige kõvem materjal, mida looduses leidub. See peab vastu äärmuslikule temperatuurile, rõhule või kiirgusele, seda ei kahjusta kemikaalid ning seda ei kriimusta miski.
Teemant-andmetalletus võimaldaks säilitada inimkonna kogutud tarkusi — aga kahjuks ka rumalusi — ülipikkadeks ajastuteks ja võtta neid kaasa retkedele kaugete tähtede juurde ja teistesse galaktikatesse.
Siin ja praegu aga avaldavad Wang ja kaasautorid oma saavutused ajakirjas Nature Photonics, varjamata tõsiasja, et enne kui teemandi saab ka praktiliselt andmekandjana kasutusele võtta, tuleb ikka veel palju tööd teha ja vaeva näha.
