"Intensiivistajad on hästi vahvad keelevahendid. Nendega saab oma keelekasutust palju värvikamaks muuta ja näiteks noortele on need vahendid, mille abil näidata, kellega nad kokku kuuluvad," ütleb keeleteaduse nooremteadur Triin Aasa.

Intensiivistaja kõlab küll, nagu sellega saaks vaid omadust suuremana näidata, kuid seda on võimalik kasutada mitmel eesmärgil. "Nendega saab ka keskmist intensiivust väljendada, kasutades näiteks sõnu suht või üsna. Lisaks on hoopis omadust vähendavaid sõnu, nagu pisut või natuke. Üpris kehv, täiesti õige, täiega tore – kõik need on samuti intensiivistajad," loetleb ta.

Hiljuti pidas Aasa konverentsiettekande, mis põhines tema valmival teadusartiklil. Ta vaatles, kuidas intensiivistavad omadussõnu oma kõnes Eesti noored. Suulise eesti keele korpuse ja teismeliste keele korpuse suuliste vestluste põhjal võrdles Aasa intensiivistajate kasutamist aastatel 1996–2004 ja 2020–2021. "Vanemas materjalis oli 32 protsenti omadussõnadest intensiivistatud, uues materjalis 34 protsenti. Statistiliselt pole siin vahet," osutab ta.

Suht next-level tulemused

Varasematestki uuringutest on Triin Aasa sõnul teada, et intensiivistajaid kasutavad rohkem noored. "On uurimusi, mis ütlevad, et naised kasutavad neid rohkem. Samas leidub uurimusi, kus tuleb välja, et naistel ja meestel ei ole vahet. Eesti noortekeeles olulist erinevust sugude vahel ei ole," sedastab ta.

Eesti materjali analüüsis Aasa võrdlevalt kahe perioodi kaupa. Tuli välja, et aastatel 1996–2004 olid enim kasutatud intensiivistajad nii, väga ja hästi. "Naiste ja meeste kõige sagedamini kasutatavates intensiivistajates oli erinevus. Naised kasutasid kõige rohkem nii ja mehed väga," märgib nooremteadur. Sageduse poolest teisel kohal oli naistel aga vastupidi väga ja meestel nii.

Uuema perioodi ehk 2020. ja 2021. aasta materjalis sellist erinevust sugude vahel välja ei tulnud. "See on väga huvitav, et sagedaimate intensiivistajate kasutus on sarnasemaks muutunud," tõdeb Aasa. Nüüd olid kolm kõige levinumat intensiivistajat nii, väga ja suht.

Seejuures puudus nüüd sageduselt kolmas intensiivistaja suht varasemas materjalis üldse. Ilmselt võeti see nooremteaduri sõnul kasutusele uuritud ajavahemike vahel. "Võiks arvata, et suhteliselt oli enne sagedasem ja on nüüd asendunud sõnaga suht. Siiski mitte – sõna suhteliselt esines ka varem väga vähe," võrdleb ta. Teisisõnu pole suht midagi asendanud, vaid lihtsalt juurde tulnud. "See näitab, kui kiiresti intensiivistajad võivad muutuda," arutleb nooremteadur.

Veel tegi Aasa huvitava tähelepaneku, et kõige eelistatumat intensiivistajat nii on hakatud ajas kasutama üha rohkem. Kui varem moodustas nii kasutus kõigist intensiivistamisjuhtudest viiendiku, siis nüüd juba 36 protsenti. "Ehk kõige sagedasem intensiivistaja on tugevalt oma kanda kinnitanud," tõdeb nooremteadur.

Mõlemal perioodil jäi intensiivistatud omadussõnade osakaal umbes kolmandiku ligi. "See protsent iseenesest on huvitav, sest see on madalam kui näiteks saksa ja norra noortekeeles," võrdleb Aasa. Võrdlust on võimalik teha, sest nende keelte kohta on tehtud samalaadsed uurimused.

Uuemas valimis tulid aga iseloomuliku joonena välja vahepeal Eesti noorte kõnepruuki sugenenud ingliskeelsed intensiivistajad. Näiteks võidi nüüd öelda, et miski on kind of ilus, hella suur või next-level korralik. Aasa sõnul leidis kinnitust hüpotees, et vanemas valimis võõrkeelseid intesiivistajaid ei ole. "Ingliskeelseid intensiivistajaid oli kokku kuus ja tegelikult nende sagedus ei ole suur. Need ei võistle eestikeelsete intensiivistajatega, aga on ikkagi materjalis olemas," kirjeldab ta.

Igas eas omad sõnad

Intensiivistajaid kasutatakse keeles teiste sõnade määra muutmiseks. "Mina vaatan just omadussõnade intensiivistamist, aga intensiivistajaid saab kasutada ka määrsõnadega, näiteks hästi kiiresti või megaaeglselt. Samuti kasutatakse neid koos tegusõnadega," osutab Triin Aasa. Muid sõnaliike pannakse intesiivistajaga paari pigem harva.

Ehkki vanuse mõju Aasa oma töös ei uurinud, on tema sõnul varasematest uurimustest teada, et kindlate intensiivistajate eelistamine näitab inimese rühmakuuluvust. "Vanemad inimesed kasutavad intensiivistajaid teisel määral ja nende kasutatud sõnad on ka osaliselt erinevad," osutab ta. Näiteks selgus Elo Petroni 2023. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst, et eesti eakatekeeles on kõige sagedasem intensiivistaja väga, samas kui noortel tuleb üle huulte enim nii.

Edaspidi plaanib Aasa doktoritöös uurida samuti intensiivistajaid, ent laiemalt, kui üksnes noortekeeles. "Plaanin näiteks vaadata, mis mõjutab seda, kuidas intensiivistajaid tajutakse. Milliseid intensiivistajaid tajume tugevamana, milliseid nõrgemana?" avab ta.

Triin Aasa esines ettekandega "Omadussõnade intensiivistamine eesti noortekeeles sajandi alguses ja praegu" 20. muutuva keele päeva konverentsil 22. novembril Tartu Ülikoolis. Ta osaleb projektis EKKD-TA2 "Eesti keele morfosüntaktiline varieerumine.