"Meil polnud 100-protsendiliselt õigesti vastanud mitte sadu, vaid 95 inimest 11 000-st. Nemad võivad öelda, et nende matemaatika teadmised on tõesti väga head," kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg Vikerraadio saates "Reporteritund".

Kõige kiirematel lahendajatel kulus ligikaudu 20 minutit. Esikoha sai Võru Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Piret Hordo, teise koha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kaspar Palmsaar ja kolmanda koha Pirita Majandusgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kelly Paabut.

"Osalemine oli vabatahtlik, aga mõtlesin, et mul on vaba tund ja lahendan need kindlasti ära," märkis Palmsaar. "Gümnaasiumi ülesanded olid kindlasti minu jaoks lihtsamad, põhikooli omadega olid mul isegi rohkem raskusi. Hakkasin üle mõtlema." Palmsaar lisas, et kuigi tähtis on nii kodu kui ka õpetaja, peab matemaatika vallas edasi jõudmiseks olema endal selle vastu huvi.

Tallinna Tehnikaülikooli olümpiaadiõppe peaspetsialist Päivo Simson nentis, et sarnaselt mitmetele teistele ülesannetele saab matemaatikaülesannete lahendamiseks kasutada juba tehisaru abi. Täielikult ei saa nende peale aga loota. "Peab ütlema, et AI lahendab neid erakordselt hästi, kuigi ta vähemalt ühe ülesande juures tegi ka vea, kuid teist korda sama asja proovides lahendasid juba õigesti," lisas peaspetsialist.

Tomberg rõhutas aga siinkohal, et võistlus käis aususe peale. Kes tehisaru abi kasutas, võis selle hiljem üles tunnistada. Seekord vastas kiireim AI abiga e-rehkenduse lahendanu küsimustest õigesti 11 küsimusele.

"Põhikooli astmes lahendati kõige kehvemini 5. klassi ülesannet, mis tundub imelikuna, sest tegu oli tehete järjekorraga. Küsimus oli püstitatud aga tõesti raskemini, sest seal tuli paigutada ise sulud niimoodi, et avalduse väärtus tuleks suurim," sõnas üks küsimuste koostajatest, Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetaja Helen Kaasik. Samuti läks osalejatel kehvemini 9. klassi ülesanne, seda ilmselt selle mahukuse tõttu.

Kategooriapõhised tulemused

Põhikooliõpilastest vastasid kõige tublimad õigesti 11 küsimusele. Kõige kiiremini tegid seda Konrad Matto, Maria Ioanna Haapsal ja Martin Makarov.

Gümnaasiumiõpilaste esikolmiku moodustasid Kaspar Palmsaar, Aston Parol ja Arthur Reinfeldt, kes vastasid õigesti kõigile küsimustele.

Kategoorias "Õpetajad", õppejõud ja teadlased" olid parimad Piret Hordo, Kelly Paabut ja Maria Savina.

Neist kolmest kategooriast välja jäänutest õnnestus vastata kõige kiiremini kõigile küsimustele õigesti Riho Klementil, Jegor Zemitil ja Andrei Korobeinikul.

Kõiki paremaid sooritajaid saab vaadata e-rehkenduse kodulehel.

Esimene e-rehkendus

Ülesandeid sai ERR-i portaalis erehkendus.err.ee lahendada kolm tundi, kella 13-ni. Need algasid kõige lihtsamast ehk 1. klassi matemaatikaülesandest ja lõppesid 12. klassi õppekavasse kuuluvaga. Mõõtu sai võtta ka pereringis, töökollektiivi, sõpruskonna, klassiga jne.

Ettevõtmise eesmärk on matemaatika kui eluks olulise vahendi propageerimine ning selle tähele panemine ka teistes eluvaldkondades. E-rehkenduse viis läbi Tallinna Tehnikaülikool koostöös ERR-iga. Küsimused koostasid matemaatikaõpetajad Hele Kiisel, Helen Kaasik ja Kristel Tamm.

E-rehkenduse kuulutas Vikerraadio eetris kell 9.55 avatuks president Alar Karis. Kell 14 said inimesed soovi korral teada, kui hästi läks neil teistega võrreldes ning õiged ja valed vastused saadetakse osalenute e-postile. Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad loosi auhinnad.

Tulemusi hinnatakse neljas kategoorias: põhikooli ja gümnaasiumi õpilased, õpetajad, teadlased ning kõik ülejäänud. Õigesti vastanute puhul arvestatakse paremusjärjestust selle järgi, kes alates kella kümnest lahendused kõige kiiremini teele saatis.

Keskkond jääb huvilistele avatuks ka hiljem.

President Alar Karise pöördumine:

Tänasel Eesti esimesel e-rehkendusel ootab teid kaksteist ülesannet.

Me kõik teame, et kõige raskem on astuda esimene samm. Seda eriti matemaatika puhul, millele on külge jäänud eriliselt keerulise õppeaine maine.

Aga see ei pea nii olema. Liiga tihti on matemaatikat õpitud ja õpetatud hinde pärast või eksami hirmusunustades selle juures ära, mida matemaatika valdamine meile tegelikult annab. Alates mõtlemise arendamisest kuni praktiliste oskusteni, näiteks kodulaenu intressi mõistmiseni.

Rääkimata sellest, et kogu tänapäeva tehnoloogiline areng on rajatud matemaatikale. Eesti on end juba näidanud digitiigrina ja kui soovime olla maailmas suunanäitajad valdkondades nagu näiteks tehisaru jaküberturval isus, tuleb mõista rehkendada kõrgemal tasemel. Pelgus matemaatika ees suleb uksed paljude võimalusteni.

Tänane matemaatikapäev olgu innustuseks noortele, et nad teaksid õigest kohast otsida võtmeid tulevikku. Samuti olgu see meeletuletus kõigile teistele, et matemaatikas võib olla mõtlemise mõnu, kui anname sellele võimaluse.

Ja minu soovitus teile täna on, et rehkendage rõõmuga, aga kui ongi raske, siis tehke nii palju kui jõuate. Tehke kasvõi pool.

Head rehkendamist!