E-rehkendusel osalejaid ootab ees 12 matemaatikaülesannet, mis esindavad tasemelt esimest kuni kaheteistkümnendat klassi. "Mõnede ülesannete klassi määramisega oli ikka päris raske. Kui esimene klass arvutab 20 piires, siis mida me kõigis vanuses osalejatelt üldse küsida võiks?" arutles Kiisel.

Meeskond otsustas seetõttu, et liitmise ja lahutamise asemel võiks näiteks esimese klassi tasemel ülesanne olla hoopis rohkem nuputamisülesande moodi, sest nii on ka vanematel lahendajatel põnevam.

Kuna ülesannete koostajad on kõik gümnaasiumitaseme õpetajad, pidid nad Kiiseli sõnul sukelduma põhikooli ja algklasside õppekavadesse. "Ega meil ei jäänudki muud üle, kui võtsime algklasside õpikud ja töövihikud ette ning vaatasime, mida ja mis laadis on küsitud. Valisime välja sellised asjad, mis tundusid lõbusamad ja huvitavamad," selgitas Kiisel.

Kas kõige targemad on matemaatikas keskkooli lõpetajad?

Hele Kiiseli sõnul saab inimene tavaeluks vajaliku matemaatika põhikoolist kätte, kuid just mõtlemise arendamine jääb gümnaasiumisse. Peale keskkooli lõppu toimub juba spetsialiseerumine. "Gümnaasiumi ainekava teeb kindlasti ettevalmistusi kõrgkooliks ja nuusutab ka natukene kõrgemat matemaatikat. Neid asju tavainimene elus väga ei rakenda. Samas hakkavad seda rakendama teised ained," sõnas Kiisel.

Ta lisas, et mõnedel juhtudel võib kõrgemat matemaatikat kohata juba ka gümnaasiumis. Näiteks õpetatakse mõnedes gümnaasiumiklassides süvendatud füüsikat, kus rakendatakse juba natuke kõrgemat matemaatikat. Riikliku õppekava tavaprogramm kõrgema matemaatika rakendamiseni siiski ei jõua.

Küll aga võib keskealistel ja vanematel osalejatel Kiiseli hinnangul nooremate ees olla mõningaid eeliseid. "Keskealine loeb üldjuhul kõik sõnad põhjalikult läbi. Noorem vaatab diagonaalis ja ei pruugi õigesti aru saada ning annab alla," nentis ta.

Just ülesande teksti põhjalikult läbi lugemine ongi matemaatikaõpetajate peamine soovitus. Samuti ei tasu ilmtingimata liigselt valemitesse takerduda. "Jäin poes ühte kaustikut vaatama, mis on matemaatika jaoks mõeldud. Seal oli ees ja taga kaks lehte valemeid. Nendest valemitest võib suure osa kõrvale jätta," märkis ta.

"Kõik õpivad, et ruudu ümbermõõt on selline ja ristkülliku ümbermõõt on selline, kuid kas tegelikult ikka on? Käi ümber ära! Liida kõik küljed kokku, kogu lugu! Ei ole ühtegi valemit vaja," tõi ta näite.

Kuigi paljud inimesed kipuvad matemaatikat hilisemas elus ebaoluliseks pidama, leiab Kiisel, et eelkõige õpetab matemaatika süsteemselt mõtlema. See on juba olulise tähtsusega.

"Ma ütlen ikka oma õpilastele ka, et trigonomeetria valemite teadmise eest ei anta mulle Tartu kaubamajas mitte midagi. Kui ma suudan aga avaldist lihtsustada, siis ma olen juba õppinud kaks sammu ette mõtlema. Keegi ei saa öelda, et sellist oskust pole elus vaja," võttis Hele Kiisel kokku.

E-rehkendus algab kolmapäeval kell 10 keskkonnas erehkendus.err.ee.