Sinivetikad ehk tsüanobakterid on üks iidsemaid elusolendite hõimkondi, kes moodustavad suure ja tähtsa osa merede ja ookenide fütoplanktonist ning kimbutavad mõnikord hapukurgihooajal ka paljusid suplejaid.

Ameerika teadlased eesotsas Luísa Jabburiga Nashville'ist Vanderbilti Ülikoolist on välja selgitanud, et vähemalt mõned sinivetikad oskavad oma sisemise kella ja välise valguse põhjal ära arvata, kuidas aastaajad nende ümber muutuma hakkavad.

Jabbur ja ta kaaslased kasvatasid sinivetikaid laboris. Kõiki neid hoiti ühesugusel soojal temperatuuril, kuid valgusrežiimi pakuti kolmesugust.

Ühtede sinivetikate jaoks oli päev pikem kui öö, teiste jaoks öö pikem kui päev ja kolmandad said ööd ja päeva võrdses pikkuses, nii nagu looduses on pööripäeva paiku.

Pärast enam kui nädala jagu seesugust päevakava järgnes nii-öelda jääämbri väljakutse. Kõik katses osalenud sinivetikad heideti kaheks tunniks jäisesse vette.

Selgus, et paremini pidasid väljakutsele vastu need sinivetikad, kellele oli korraldatud lühemaid päevi ja pikemaid öid. Neist jäi ellu umbes 75 protsenti. Seda oli tervelt kaks-kolm korda teistest rohkem.

Kui aga teadlased tegid uue katse niisuguste sinivetikatega, kellel olid bioloogilise kella geenid välja lülitatud, siis ei olnud kolme rühma vastupidavuses enam mingeid erinevusi.

See osutab, et sinivetikad mõõdavad ka looduses päevade pikkust oma sisemise kella abil, ja kui päevad lühenevad, siis kohandavad nad oma füsioloogiat külmemate olude jaoks ümber.

Sinivetikate põlvkonnad vahetuvad iga mõne tunni järel, mistõttu on selge, et nad annavad päevapikkuse infot ka järeltulevatele põlvedele edasi. Nii peab olema, sest kui öö ja päeva pikkusega harjutamine kestis mõnes katses vaid paar-kolm päeva, siis ei võtnud sinivetikad seda kogemust veel sugugi arvesse.

See, et linnud, lilled ja muud keerukamad olendid korraldavad oma elutegevusi päeva pikkuse põhjal, on teada ammu, aga nüüd siis, nagu ajakirjas Science ka kirjas, tuvastati see võime ka üherakulistel olestel.

Pildil on uuringus osalenud sinivetikaliik. Ereroheline värvus on pseudovärvus. Üks sinivetikarakk on umbes kolm-neli mikromeetrit pikk.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.