Ameerika teadlased on leidnud uue võimaluse, kuidas DNA abiga arvutada nii, et arvuti püsib senistest DNA-arvutitest paremini koos ja on rohkem kordi kasutatav.

Albert Keung, Põhja-Carolina Osariigiülikoolist, ja ta kolleegid võtsid oma arvutis kasutusele tselluloosi mikroosakesed, mille sees DNA molekuli jupid stabiilselt hoidistuvad.

Uudne DNA-arvuti on juba edukalt lahendanud nii mõnegi lihtsama sudoku- ja maleülesande.

Kui selline arvuti veelgi suuremaks ja keerukamaks täiendada, siis loodavad Keung ja ta kaaslased, et sellega saab senisest energiatõhusamalt välja õpetada tehisintellekti aluseks olevaid suuri keelemudeleid.

Keelemudelite väljaõpe on olnud tavaarvutitel seni sedavõrd ressursimahukas, et on paljudki säästust hoolivad inimesed tõsiselt muretsema pannud.

Keungi tiimi loodud arvuti koostisse kuuluvad DNA hoidikud meenutavad kujult paljuharulisi närvirakke. Nõnda saab DNA-sse kodeeritud andmeid mahutada eriti tihedalt – kümme tuhat terabaiti kuupsentimeetris.

Keung ja kaasautorid lubavad ajakirjas Nature Nanotechnology, et sellisesse struktuuri paigutatud DNA püsib jahedates hoiutingimustes muutumatuna tuhandeid aastaid.

Erinevalt teistest DNA-arvutitest ei hävine Keungi ja kaaslaste välja pakutavat tüüpi arvuti arvutusi tehes. DNA jääb püsima, sest selle info kopeeritakse RNA molekulide peale just nagu elusolendite rakkudeski, info loeb RNA pealt maha geenijärjeldusmasin.

Teadlased demonstreerisid seda võimekust, kui talletasid oma DNA-mälusse kolm JPG-formaadis pilti ja lugesid mitu korda selle pildiinfo ka mälust uuesti välja.

Eelmainitud sudoku- ja maleülesannete lahenduseni aitas jõuda aga võte, et eriline ensüüm lagundas kõik niisugused arvutuskäike teostanud molekulid, mille kantud info ei olnud sudoku- või malereeglitega kooskõlas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.