Astronoomid leidsid eksoplaneedi LHS-1140b juba 2017. aastal. Toonased vaatlused viitasid, et tegu on mini-Neptuuniga, mis koosneb suuresti vee, metaani ja ammoniaagi segust. Nüüd ajakirjas The Astrophysical Journal Letters ilmuv töö viitab aga, et planeet võib olla arvatust jäisem ja vesisem. Montreali Ülikooli astrofüüsikud eesotsas Charles Cadieux'ga järeldab lausa, et tegu võib ühe paljulubavama paigaga väljaspool Päikesesüsteemi, millelt otsida jälgi vedelas olekus veest. Viimast peetakse üheks elu tekke eelduseks.

LHS-1140b läbimõõt ületab Maa oma 1,73 korda, olles sellest samal ajal ligi 5,6 korda raskem. Sarnaselt Maa-Kuu süsteemiga pöörleb see ümber oma tähe sama kiirusega, kui see ümber oma tähe tiire teeb. See tähendab, et tähe poole on suunatud pidevalt planeedi üks ja sama külg, mis viib märkimisväärsete temperatuurierisusteni.

James Webbi kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused võimaldasid täpsustada planeedi koostist ja sellest lähtuvalt ka pinnatemperatuuri. Osa Maani jõudvast tähevalgusest läbib planeedi atmosfääri, mis jätab sellele oma jälje. Sõltuvalt keemilisest elemendist neeldub molekulides valgus eri lainepikkustel. Cadieux' leidis oma kolleegidega märke lämmastiku olemasolust.

Sellest sõltumatult tehtud arvutused näitasid, et planeet pole piisavalt tihe, et oleks täies ulatuses kivine. Kõige tõenäolisemalt katab töörühma hinnangul planeeti seeläbi pea täies ulatuses jäämeri. Tähepoolsel küljel võib küündida temperatuur paiguti aga kuni 20 kraadini, tekitades sinna ligikaudu 4000-kilomeetrise läbimõõduga veesilma.

Töörühm nentis, et oletuste kinnitamiseks on vaja teha lisavaatlusi. Planeet asub koos oma tähega taevalaotusel kohas, mis võimaldab seda jälgida aastas vaid kaheksal korral. Nii võib atmosfääri olemasolus veendumine võtta veel aasta. Harilikult veelgi madalamas kontsentratsioonis leiduva süsihappegaasi jälgede otsimine nõuab ilmselt kaks kuni kolm aastat.

Sellegipoolest järeldab Cadieux', et LHS 1140b näol võib olla tegu esimese teadaoleva mõõduka kliimaga eksoplaneediga, mille atmosfäär tekkis pärast planeedi enda moodustumist. See muudaks selle ka üheks paljutõotavaks kohaks, kust otsida elu märke.