Jääajastu võis vallandada külm kosmiline pilv
Viimase paari miljoni aasta jooksul on meie maakera korduvalt üle elanud külmi ja jäiseid ajajärke, jääaegu. Seletusi on pakutud mitmeid, aga Ameerika astronoomide värske uuring võib pakkuda uue ja huvitava seletuse, vähemalt sellele, kuidas jääaegade ajastu üleüldse algas.
Nimelt väidavad Merav Opher Bostoni Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Nature Astronomy, et paar-kolm miljonit aastat tagasi sattus Päikesesüsteem oma galaktilisel rännakul kokku suure ja külma kosmilise pilvega. Sel kohtumisel võis nende sõnul olla Maa kliimale ja elustikule olulisi tagajärgi.
Opher ja ta kaaslased mudeldasid Päikese teekonda viimaste aastamiljonite jooksul arvuti peal ja võtsid mudelisse sisse ka meile suhteliselt lähedal paikneva suurte külmade kosmiliste pilvede rea ja selle võimalikud liikumised.
Mudel näitas, et Päikesesüsteem sattus otse ühe pilve sisse, mida tänapäeval võime vaadelda Ilvese tähtkujus, mis asub Suure Vankri ja Kaksikute vahel.
Pilv koosneb peamiselt külmast vesinikust, aga ka muudest koostisosadest, ja ta on nii tihe, et surus Päikest ümbritseva kaitsva magnetväljakookoni heliosfääri päris pisikeseks kokku, nii et ka maakera jäi mõneks ajaks pilveaine ja galaktilise kiirguse meelevalda.
Heliosfäär on piirkond, millest Päikeselt tulvavate osakeste voog päikesetuul suudab tähtedevahelise aine enamjaolt välja tõrjuda. Merav Opher on ise üks põhilisi teadlasi, kes ongi heliosfääri põhjalikult uurinud ja kirjeldanud.
Tänapäeval on heliosfääri piir nii kaugel, et näiteks kosmosesondidel Voyager 1 ja 2 kulus selleni jõudmiseks aastakümneid. Opheri ja kolleegide mudel näitab, et pilvesse sukeldumise tippajal suruti heliosfäär nii pisikeseks, et ta piir jäi Päikesele viis korda lähemale kui Maa orbiit.
Teadlased kirjutavad, et nende pilveteooriaga on kooskõlas ka näiteks teatavate raua ja plutooniumi isotoopide suurehulgaline leidumus sest ajast pärinevates meresetetes ja Antarktika jääs. Enam-vähem sel ajal algas ka maakera kliima jahenemine. Kindlalt veel midagi väita ei saa, aga võimalus on õhus, seda enam, et pilveaine võis mõnevõrra muuta ka Maa atmosfääri koostist.
Opher ja ta kaaslased kavatsevad aga mudeldada veelgi kaugemat minevikku ja uurida, kuidas võis Päikese liikumine galaktikas mõjutada Maad ja siinset elu veelgi varasematel aegadel.
