Aastal 2013 välja tulnud filmis "Temake" kehastab Joaquin Phoenix üksildast kirjanikku Theodore Twomblyd. Kirjanik loob ebatavalise romantilise suhte tehisliku arvutitegelasega, mille nimi on Samantha. Film uurib armastuse, üksilduse ning inimese ja tehisintellekti ristumise temaatikat läbi Theodore'i ja Samantha lähedasemaks muutuva suhte.

Virtuaalse naise kujutlusele andis hääle näitlejatar Scarlett Johansson. Filmi loojad fantaseerisid ega teadnud, kui kauge ja võimaliku reaalsusega võib tegemist olla. Kirjanduslikku vabadust kasutati inimeste emotsioonide keerukuse, mitte tehnoloogia tutvustamiseks. Kümmekond aastat hiljem on filmi Samantha kirjeldus enam-vähem reaalsuse dokumentalistika.

OpenAI uuendatud versioon vestlusrobotist ChaGPT hakkas lisaks kirjavahetusele nüüd ka rääkima. Üks viiest häälest on äravahetamiseni sarnane Scarlett Johanssoni omaga. Väidetavalt oli OpenAI millalgi eelmisel aastal küsinud luba näitlejanna hääle kasutamiseks. Selle oluline ajend oli just paralleeli loomine tolle filmiga. Näitlejanna keeldus ja nüüd klaaritakse juba tekkinud pahandust.

OpenAI väidab, et sarnasus on olemas, aga see pärineb umbes 400 kandidaathääle valikust ja kuulub ühele konkreetsele naisele, kelle nimi ei lange kokku näitlejanna omaga. Võimalus kohata inimesega väliselt identset, kaheksa näo olulises tunnuses kattuva isiku koopiat, on teadlaste arvates umbes üks triljonist. Võimalus, et maailmas siiski leidub teineteisega äravahetamiseni sarnane mitte-kaksikutest paar on 1:135-le.

Inimese hääl võiks tekkemehhanismi detailide rohkuselt olla haruldasem ja sarnaneb sõrmejälje unikaalsusele. Hääl võib aga muutuda, seda saab järgi teha ja harjutada. Usutavalt treenivad kõik näitlejad häälekasutust ja Scarlett Johanssoni hääl võib olla samuti harjutamise tulemus. Seda võib teha ka anonüümne OpenAI-le hääle andnud isik.

Sündimas on uudne probleem, milles teine inimene võib kasutada kellegagi samasugust häält, aga masina puhul räägitakse loata ekspluateerimisest. Tärkav poleemika kasvavast tehnilisest võimekusest seni ainuliselt inimesele kuuluva üle võtmisel viis eelmisel aastal Hollywoodi umbes pooleks aastaks halvanud streigini.

Streigis saab osaleda ainult elusana. Kuidas kaitsta aga elust lahkunute õigusi, hoolides samal ajal elavate vajadustest. Pole üleüldse harv juhtum, kui elavaid tabanud tugeva vapustuse hoos luuakse seda põhjustanud probleemidele kiireid ja toimivaid lahendusi. Pahatihti kasutatakse sama käitumuslikku fenomeni poliitikas inimestega manipuleerimiseks, tuues mõne nende vabadusi piirava seaduse õigustuseks väikeste kaitsetute laste eest hoolitsemise või terrorismi vastase võitluse.

Järgneva näite keskmes on armastatud isa kaotanud mees. Pere tabanud halva uudise ängistus pigistas ja samas motiveeris tema last sedavõrd tugevalt, et loo peategelane valmistas isast vestlusroboti. Kuigi armastatud inimese virtuaalne kuvand ei too teda tagasi, väitis selle looja, et seda on ikkagi rohkem kui mitte midagi. Mainitud lugu pole ainulaadne.

Vahest kõige kuulsam näide on miljonitele inimestele filmis "Temake" kajastatud romantilise vestlusroboti teenuse Replika tekkelugu. Selle algus on samuti seotud lähendase inimese surmast tärganud sooviga hoida mälestust temast tehniliselt kustumatuna. Sellest sündis esialgne intiimne vestluskontakt lahkunust talletatud hääle, piltide ja mõtete sünteesile rajatud tehisliku intellektiga.

Sarnaselt miljonite kasutajatega Replika kujunemisele mõistis isast virtuaalse mälestustegelase valmistanud mees, et sama sooviga võib olla palju inimesi. Ta arendas oma tehnilise platvormi teenuseks. Seejuures tekib sarnaseid teenuseid mitmel pool maailmas. Kõiki ühendav põhjus on surm ja ajend tehisintellekti näol tehnilise võimekuse olemasolu. Arendustempode peamine erinevus tuleneb kultuuri traditsioonidest, suhtumisest suremisse ja surnutesse.

Ühes versioonis on isegi öeldud, et traditsioonid on surnute diktaat elavate üle. Paraku on elavatele avanenud uudne võim surnute üle. Selleks on inimestest maha jäänud andmed. ja neid on väga palju. Tänapäeval küsitakse mõne lahkunutest virtuaalse koopia valmistamiseks ettevalmistava videomaterjali kogumise eest kümneid tuhandeid eurosid. Hind peaks langema, kuna praegu alles vananev põlvkond teeb seda ise ja tasuta.

Keegi ei tea, milliseks kujuneb nende surmajärgne reaalsus. Kedagi võib jääda esindama noorem illusioon, kes teeb midagi, mida ta polnud kunagi oma elus teinud jne. Ühesõnaga, kes veel kahtles, kas simulatsiooniteooria võib olla tõene, siis vähemalt praegu me juba sellega tegeleme. Seejuures ei tea keegi, kas tema ise, Scarlett Johansson või keegi teine polegi simulatsioon.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".