Illusioonivajadus laiendab platseeboefekti ka tehnoloogiale

Inimeste ravis on juba ammu täheldatud, et tulemused ei sõltu alati vaid ravimi toimeainest, vaid ka sellest, kui palju inimene selle toimivusse usub. Sarnane platseeboefekt näib laienevat üha enam ka tehnoloogiliste abivahendite kasutusele, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Mõnikord võib kuulda tõdemust, et hea ravim peabki olema natukene kibe. Vahel näiteks lapsele lohutuseks öeldud väitel on tegelikult sügavam sisu. Kibedus ei ravi. See on arstimi kõrvaltoime, mis võiks ka olemata olla või siiski?
Vähemalt ühes hiljutises teadusuuringus näidati, et patsiendid kogesid suurimat valu leevendavat mõju väidetava ravimiga, mille kasutamisega kaasnes kerge, kuid ebamugav kõrvetus. Tegelikkuses ükski osalejatele antud nii-öelda arstim ühtegi valuvaigistavat toimeainet ei sisaldanud. Kõrvaltoime oli inimese psühholoogiale mõjuv tegur. Uuringu korraldajad järeldasid, et mõnikord võivad ravimi kõrvalmõjud osutuda ravieeliseks.
Kõrvalise teguri mõju ilmneb lisaks farmakoloogiale ka raviga seotud tehnoloogia puhul. Olgu selle näiteks toodud uuring, milles osalejatele väideti, et kohe mõjuv protseduur töötati välja spetsiaalselt tema jaoks, uurides esmalt DNA-d ja kogudes muid personaalseid andmeid. Selle tulemusel kogesid osalejad neile kohandatud seadme kasutamisel vähem valu, võrreldes kõigile ühesuguse standardse raviga. Psühholoogiline mõju oli veelgi tugevam nende puhul, kes hindasid oma individuaalsust keskmisest ainulaadsemaks.
Mõlemad näited on väike valim tõendeid, mis lähevad konflikti väidetega, et ravimeetodid toimivad ainult nende farmakoloogiliste omaduste tõttu. Kehas toimuvatele protsessidele on oluline süsteemne mõju ka psühholoogilistel mehhanismidel. Arvatavalt tabab nüüd enamus ära, et tegemist on platseeboefektiga. Nähtusega, mille puhul ilmneb ravimi või ravi tekitatud toime, aga seda ei saa seostada ravimi või teraapia raviomadustega, sest need puudusid. Sündinud efekt rajaneb patsiendi veendumustele ravi tõhususe kohta.
Igal juhul on mõju on reaalne. Mõned teadlased peavad lootust ja ravi tegelikku mõju osaliselt kattuvateks mehhanismideks ning loevad õigustatuks, kui arst, lapsevanem või isegi treener lisab ebamugava väljakutse juurde natuke ilustatud ehk petlikku julgustust. Ootus ja lootus paranemisele või kindlustunne ravi tõhususe suhtes võib haigussümptomeid märgatavalt vähendada. Hoolimata sellest, et tervendavat toimet ei põhjusta teraapia ega ravimi spetsiifilised komponendid, vaid patsiendi psühholoogiline seisund. Need mõjud võivad olla üsna suured.
Hiljuti demonstreeriti, et platseeboefekt ilmneb ka siis, kui inimesed usuvad, et nende töös osaleb jõudlust suurendav tehnoloogiline abiline, nagu tehisintellekt. Osalejad osutusid uuringus kasutatud ülesande täitmisel edukamaks, kui arvasid, et teevad koostööd võimeka TI-põhise abilisega. Tegelikkuses taoline abi puudus. Usk koostöösse parandas inimese enda panust. Psühholoogia rolli reedab osalejate veendumus neid abistanud TI võimetesse. Idee eksisteeris vaid nende peades.
Varasemalt on leitud, et inimesed, kellel on neile abiks pakutud tehnoloogiate, antud juhul TI suhtes suured ootused, teevad riskantsemaid otsuseid. Sedagi tegelikkuse kiuste, kus reaalne abi puudus. Nähtust kohtab päris elust, kui keegi sooritab talle teada ennast ületava tegevuse pelgalt teadmises, et keegi või miski teda aitab.
Nii juhtub tihti jalgrattaga sõitma õppides, kui lapsevanem laseb toetava käe ratta küljest lahti ja mudilane sõidab esimest korda iseseisvalt. Vahetult toe kadumisele reageeriks laps seisma jäämise ja vahest isegi pahameelega abi kadumise pärast.
Täiskasvanute usk tehnoloogilisse abistamisesse võib lõppeda kurvemalt ja varjatumalt. Uue tehnoloogia arendajad vajavad kasutajaid. Nemad kipuvad looma tegelikkusest suuremaid lubadusi. Vastuvõtlikumad indiviidid loovad omakorda endale julgustava illusiooni. Selle äärmusilminguks on nn fanboy'ks muutumine ehk ühte, vaid positiivset usku fännide rühmakäitumise ilming.
Seda võib märgata nii üksikute tehnoloogiate kui ka tervete brändide suhtes. Keegi ei tea, millal keegi toimetab riski piiril, juhindudes pelgast tehnilise abi illusioonist. Ajaloolisteks näideteks on kõik need lennumasina ehitajad, keda paraku pelk usk oma mehhanismi lennuvõimesse õhus ei hoidnud.
Analoogselt on juba piisavalt näiteid, milles liigne usk modernse auto TI-põhisesse isejuhtimisse muudab auto juhtimise eest vastutava isiku hoolimatuks. Sarnaselt lennumasinate usku olnud katsetajatele on nii mõnigi selline autosõit lõppenud surmavalt.
TI usuga kaasnevate platseeboefekti sarnaste ja omakorda topeltpettusena selle osas ekslike uskumuste tagajärgede riskiprofiil on konkreetsest arstimist või auto juhtimisest palju kirjum. Tegelikkuses vaid keelemustreid kasutav vestlusrobot püüab jätta sõbralikku ja hoolivat muljet. Juhul kui vestluskaaslaseks on vaimse tervise probleemiga indiviid, võib näilisest hoolivusest tekkida eksitav usaldussuhe. Sama ilmneb üksildust kogevate inimeste puhul, kuid see suhtlus võib hoopiski päädida vaimuhaigusega jne.
Inimestele meeldivad illusioonid. Ajalooliselt väikeses kogukonnas ja lühikese, ca 30–40 aastase eluea puhul võiski illusioon koos püsida, motiveerida indiviide ja kogukonda ning ühiseid pingutusi koordineerida. Võinuks arvata, et teadmiste kasvuga illusioonide roll inimeste elus väheneb. See on vist ka ise illusioon, sest see rakendab kõik teadmised endisest tugevamate illusioonide loomisesse, mis eelistatavalt serveeritakse kibeda maitseta.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"