Järgmise kümne aasta jooksul leiavad maailmas aset mitmed üleilmsete tagajärgedega muutused. Ainus, mida saab kindlalt väita, on üllatus. Need võib jagada kaheks. Varasema kogemuse põhjal imestatakse osa üllatuste puhul, et neid võinuks ette näha. Ülejäänud kuuluvad nende nähtuste sfääri, mille kohta öeldakse, et me ei tea seda, mida me ei tea.

Esimesest variandist innustatuna võiks pakkuda oletustena, et usutavalt on esirinnas näiteks kliimamuutustega seotud juhtumid. Kuivõrd ilmastiku kõikumine mõjutab põllumajandust, siis toidupuudus ja hinnatõus võivad murda heal ajal sõlmitud kokkulepped. Tööturul on oodata tehisintellekti ja robootika leviku põhjustatud töö ja ametite kesksete väärtuste ümberhindamist.

Kadu ennustatakse mitmetele senistele erialadele. Paljudest ametitest võib alles jääda vaid nimetus, millega tähistatakse kokkutõmbunud tööülesandeid. Virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiate areng muudab suhteid teiste inimeste ja tegelikkusega. Usutavalt paigutub teistsugusesse väärtusahelasse oluline osa õppimisest ja sellestki, kuidas suhestutakse ja osaletakse kodust kaugema elukorraldusega. Sellega seoses pole võimatu, et majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest survest tingitud poliitiline ebastabiilsus muudab riigipiire ja koostöövorme jne.

Toodud visiooni kontuurid pole kuigi suures vastuolus praegu teadaolevaga. See kõik on siiski vaid mõtteharjutus. Sellega seoses võiks proovida teistsugust harjutust ja kujutada end kümme aastat varasemasse aega. Põgusalt tegelikult juhtunus ja omale tuttavas ajaloos viibides leiab palju, mida toona ei oleks osanud ette ennustada.

Valigem neist üks natuke eriliselt eestimaine fenomeni. Midagi, mis teenis välja sõnalise kujundi vormi. Midagi, mida saatis teatud püha aura, religioosne motivatsioon ja reliikvia paelus. Midagi, mis innustas kõiki püüdlema parema poole. Midagi, milles sisalduvale sõnumile oli olemas vabariigi presidendi kirjutamata sertifikaat. Seejuures kuulus see midagi mitte meile, vaid soomlastele. Antud asjaolu muutis nähtuse ühtaegu lähedaseks ja kättesaamatult kaugeks.

Mõistujutt käib "meie oma Nokia" kohta. Kümme aastat tagasi hakkas hulgal eestimaalastest "palju kergem". Nad kuulsid soomlaste Nokia kokkuvarisemisest. Nokia paleus oli kõlanud koolide lõpukõnedes, õnneliku riigi helgest tulevikust kõnelevates meediaväljaannetes ja presidendi läkituses. Nokia oli midagi, mis olnuks vaja ka meil ära teha, kuna sellega said hakkama isegi soomlased.

Ise vaikselt teades, et see on vist võimatu. Kuni selgus, et võimatuid asju pole olemas. Sest ka eestlastel õnnestub edukaid ettevõtteid hukatusse juhtida. Selles mõttes osutus "oma Nokia tegemine" ootamatult lihtsaks. See mis puudutas reaalset kättesaamatust ja seotust vennasrahvaga lisas vaid pidulikkust.

Mõtteharjutusena võiks aga kaaluda, kui kerge oli toona uskuda, et maailmas juhtiv mobiiltelefonivalmistaja kukub pühalt troonilt kehvikute sekka. Maailma tulevikku kujundas teinegi tööstushiiglane, Microsoft. Kümme aastat tagasi oli Nokia veel olemas. Aset leidis sellest vaid veel aasta võrra varem võimatuna näiv samm. Microsoft ostis Nokia kavatsusega asuda konkureerima tärkaval nutitelefonide turul.

Mõlemad hiiglased olid nutitelefonide rongile hilinenud. Üks arvas, et nende hallatav ja enamust maailma arvuteid valitsev operatsioonisüsteem hõlvab lihtsalt ka taskuseadmete maailma. Teine arvas, et nad teavad telefonidest kõike. Juhtunu oli vaid amatöörlik vedamine, millest nad peagi oma tarkusega üle sõidavad.

Kümme aastat tagasi otsustasid kaks kergelt haavatud hiiglast leida teineteisest puuduvat tuge ja ühinesid. Teadmata, et neil pole teineteisele midagi pakkuda ega ka vastu saada. Teatud paratamatusena kordus meile tuttav muistend, milles Suure Peetri rollis tugevam Microsoft pakub pärast einestama asumist: "Kuule, Väike Peeter! Sööme sinu leivakoti enne tühjaks, siis võtame minu oma ette." Väike Peeter ei mõelnud midagi paha ja ütles: "Sööme peale! Mis me ilmaaegu siis mõlemad kotid ühekorraga lahti teeme!"

Õpetlik lugu kordus. Kaks aastat pärast Nokia leivakoti tühjaks söömist Microsoft kandis ebaõnnestunud tehingu kahjumisse ja kasutas seda maksukoormuse vähendamiseks.

Nokia muistendis on mitu õpetust. Hoolimata sellest, et igas kultuuris on versioon Suure ja Väikese Peetri hoiatavast nõust, kordub lugu oma versioonide rikkuses üha uuesti. Teiseks omavad kõik inimesed teadmisi. Nad ajavad aga selle segi tarkusega Viimane on teadmiste praktilise rakendusega saadud kogemus, et teadmised on piiratud ja maailm ei kuuletu sellele, mida keegi teab.

Kolmandaks peab iga inimene end unikaalseks ja keskmisest kaugele jäävaks erandiks. Nad kõik üheskoos moodustavadki siis selle korduva jutustuse sisu, tänu millele muutub järgmise kümne aastaga maailm moel, mida keegi ette ei näinud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".