Internetiavarustes algab iga sekund miljoneid vestlusi. Märgatav osa lävimistest toimub tundmatute inimeste vahel, milles peitub ühtaegu interneti võlu ja ka valu. Pikas arenguloos ellujäänud kandsid edasi pärandit, et kiskjatega kohtudes oli rühma liikmena suurem tõenäosus ellu jääda ning ressursse ja kogemusi jagades areneda ning kasvada. Läbi suhtluse õpitakse praktilisi oskusi ja sotsiaalseid norme isiklikuks arenguks ja ühiskonnaliikme hüvede saamiseks.

Põlvnemise tipus on praegu igati mõistetav, miks üksildustunne mõjub rängalt nii vaimsele kui ka kehalisele tervisele. Teistega suhtlemine parandab meeleolu, pakub emotsionaalset tuge ja suurendab eluga rahulolu. Sarnaselt toitumisele juhitakse suhtlemisnäljaga tunnetele rajatud elulisi protsesse nagu armastus, kuuluvus ja enese valideerimine.

Sestap võivad vestlused tundmatute inimestega areneda kõikvõimalikel viisidel, tuues kaasa ootamatuid sõprussuhteid ja romansse. Mõnikord on neil ka vähem teretulnud tagajärjed. Ekraaniklaasi taha jääva signaalirägastiku anonüümsus võimaldab esitleda inimestel end igas valguses. Nagu tõdes üks paljudest inimestest, New Yorkeri karikaturist Peter Steiner läbi inimestele omase visuaalse suhtluskeelse koomiksi, kus arvuti taga istuv koer tõdeb liigikaaslasele: "Internetis ei tea keegi, et sa oled koer".

Huvitav, kui palju on internetis inimestega suhtlevaid koeri. Inimesele võib küsimus tunduda rumalana. Ta on kindel, et tunneb ära, kui teisel pool valguskaableid ja WiFi-signaale suhtleb temaga koer. Seejuures ei anna ta endale aru, et pole ühegi koeraga kirja teel suhelnud ega teagi, kas oskaks vahet teha. Tegelikult uinutab ta end veendumusega, et koerad ei oska kirjutada. Siia tuleb muidugi lisada, et vähemalt mitte ilma tehnilise abita.

Antud mõte võimaldab pikemat vaidlust. Jätkem aga seekord koerad mängust välja ja keskendugem suhtlusvajadusega inimese võimele ära tunda, kas ta ikka on kindel, et suhtleb inimestega. Öeldakse, et näljane näeb isegi väikestes palades suurt rooga. Digitaalne formaat asendab traditsioonilised grammatilised struktuurid ja rikkaliku sõnavaralühendite, emotikonide ja mitmetähendusliku slängiga. "Oma silm on kuningas, "pilt on väärt tuhat sõna" jne. Antud mõtetest kantud pildistamine aitab omalt poolt kirjutamise lühidusele kaasa.

Visuaalse suhtluse tõhususe näilisuse varjus jääb märkamatuks, kuidas veel hiljuti samade inimeste vahelise üliolulise suhtluse käigus lihvitud keele reeglite ja sõnavaliku sügavuse kadumine nüristab tema tähelepanuvõimet. Võimet tabada suhtluses nüansse, mõtet ja ka seda, kas ta suhtleb inimesega. Vahet polekski, kas ta suudab pilti vaadates lakoonilist sõnumit dešifreerida. Piisavas suhtlemise näljas olija tõlgendab suvalist silbijada talle sobivaks. Tõelisus pole enam ammu oluline, sest kõik mängivad natuke seda koera.

Värskelt avaldatud interneti liiklust kajastavas raportis tõdetakse, et möödunud aastal moodustas kogu internetiliiklusest 49,6 protsenti igasuguste robotite loodud sisu. Raporti koostanud infoturbe ettevõte Imperva on selliseid ülevateid koostanud alates 2013. aastast. Raportitest võib teha kolm järeldust: probleem on uudne, robotite ehk botitehnoloogia on arenemisjärgus ja inimesed õpivad aeglaselt. Kõiki neid väiteid kinnitavad robotiliikluse metsik levik ja inimkonna õnnis olek.

Vahest leiab keegi isegi põhjust rõõmustamiseks, sest inimeste käes on ju veel 50,4 protsenti infoliiklusest. Siiski, kasvutemposid arvestades jääb uhkustamise aeg eelmisesse aastasse. Robotite loodud infomahust pole suurem osa mõeldud inimestega otseseks suhtlemiseks. Põhiosas kulgeb infoliiklus inimeste suhtlemise vajadusi teenindavate arvutitega. Nende talitlust kujundades ulatutakse mõjutama inimesi.

Inforuumi liiklusmahust moodustab 32 protsenti halbade bottide tegevus. Nende hulka kuuluvad inimeste kohta andmete kogumine, nende kontode hõivamine, rämpsposti ja viiruste saatmine, poliitilisest provokatsioonist ja ostukäitumisest kuni enesetappudeni viiva mõjutussõnumite koostamine ning mitmesugused inimesele oluliste infoteenuste kahjustamise ja saadavuse piiramise meetmed.

Mõnes riigis on halbu roboteid märksa rohkem. Iirimaal on vastav näitaja 71 protsenti, Saksamaal 67,5 protsenti, USA-s kolmandik jne. Paistab, et inimene väsib ja nüristub. Robotitega juhtub vastupidi, nad muutuvad aktiivsemaks. Ekspertide hinnangul suurendab tehisintellekt bottide kompetentsust ja tegusust.

Lõpuks kujunevadki neist inimesele kõige sagedasem suhtluskaaslane valu põhjustaja ja lohutajana. Usutavalt eelistaks enamus suhelda kasvõi koeraga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".