Uuring: TI-algoritmid pakuvad emme-ettevõtjatele olulist tuluallikat
Ühendkuningriigi Royal Holloway ja Londoni Ülikooli uuringu põhjal pakuvad Instagrami tehisintellekti kasutavad algoritmid emaks saanud naistele märkimisväärset tuluallikat. Arvestav osa tõusvast kasust on seejuures mittemajanduslik, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Uute sõnade otsingul väärib leiutamist vastand ingliskeelsele uussõnale mumpreneur. Sõna on kombinatsioon ema tähistavast lapselikust väljendist mum ja ettevõtjat tähistavast sõnast entepreneur. Mumpreneur annab kokku ema, kes lapse hoidmise kõrval loob sissetuleku teenimiseks ettevõtte.
Eelmisel aastal omistati Nobeli majandusvaldkonna tunnustus Claudia Goldinile, kes kirjeldas nn. hooldaja needust, mis tabab lapsehoidja rolli jäänud inimest. Lapsega kodune vanem kaotab karjääri tegemise aja lastele ja seetõttu teenib elu jooksul vähem kui tööl käivad samavanused inimesed. Arusaadavalt käib jutt peamiselt naistest.
Pole siis ime, miks millenniumipõlvkonna sünnitusealistes naistes levib arusaam emadusest kui ühest tänamatust, kurnavast ja üksilduses mööduvast ettevõtmisest. See seletab esimese lapse sünni nihkumist varasemaga võrreldes kümne aasta võrra hilisemasse perioodi, lapse üksinda kasvamist ja lastetuse kasuks otsustamist.
Suundumust laste kasvatamise ajal oma ettevõte asutada võib pidada üheks sotsiaalse kohandumise ilminguks. Antud teele suunavad elukalliduse tõus, rahalise sõltumatuse taotlus, soov tasakaalustada töö- ja eraelu ning oma huvide realiseerimine. Mõned emad hakkavad valmistama beebitooteid, teised pakuvad nõustamisteenuseid, keegi pakub raamatupidamisteenust jne. Enam-vähem kõigi puhul on teenuskeskkonnaks lihtsat juurdepääsu turundus- ja müügikanalitele pakkuvad veebikauplemiskeskkonnad ja ühismeedia.
Ühendkuningriigi Royal Holloway ja Londoni Ülikooli teadlaste ühises uuringus analüüsiti Instagrami näitel, kas ja kuidas mõjutab sotsiaalmeedia kasutajatega manipuleeriv tehisintellekt emadest ettevõtjate majandusliku ja mittemajandusliku kasu teenimisvõimalusi.
Uuring lähtus eeldusest, et digitaalsed platvormid on pakkunud paljudele ettevõtjatele võimaluse teenida majanduskasu. Vähem tähelepanu on pööratud mittemajanduslikule kasule. Lapsehoidmise tõttu sotsiaalselt rohkem isoleeritud emadele on oluline aga ka midagi, mida raha eest ei saa.
Mittemajanduslik väärtus ongi kaupadest ja teenustest saadav immateriaalne kasu, mida ei mõõdeta rahas. Näiteks ostad raamatu, aga saadav väärtus pole füüsiline toode, vaid emotsionaalne kogemus. Midagi, mida ei saa rahaga tagada, aga seda on võimalik kogeda raamatut lugedes.
Antud uuringu ja emme-ettevõtjate fenomeni mõttes on oluline mittemajanduslik väärtus sotsiaalsete võrgustike emotsionaalne efekt, nagu isikuna personaalse ning tegevuse ja toodetega seotud positiivse kuvandi toetamine. Taolised mittemateriaalsed väärtused on oluliseks osaks psühholoogilises heaolus ja elukvaliteedis üldisemalt, rõhutades ühtlasi, et rahalise kasu kõrval vajavad kõik ka teisi väärtuseid.
Üldiselt kaasneb sotsiaalmeedias rakendatavate TI-algoritmidega inimeste personaalse teabega kauplemise ning vaba tahte ja meeleoludega manipuleerimise põhjustatud ebamugavustunne. Ainuke, kes ei tunne ebamugavust, on platvormi omanik. Ta teenib sel teel kasumit.
Lisaks platvormi omanikele ammutavad keskkonna toimimise nüanssidest ja algoritmidest kasu suunamudijad, kel on selleks piisavalt teadmisi ning ressursse. Haavatavamate ja piiratud ressurssidega emadest väikelapsehoidjad on passiivsemas positsioonis. Tänu ettevõtlusele võiksid paigutuda ka nemad sotsiaalmeedia ärimudelis tüüpilistest lõppkasutajatest teisele poole mõttelist letti. Nüüd on ka nemad müüjateks, kellele peaks avanema süsteemi lõppkasutajate mõjutamise ja nii iseenda kui ka toodete kuvandi kujundamise võimalused. Antud teemale polnud seni tähelepanu pööratud.
Uuringus leiti, et süsteemi algoritmid pakkusid emme-ettevõtjatele nii majanduslikku kui enese sotsiaalse kuvandi hoidmisega seotud väärtuseid. Saadavate kasudena märgiti ka kogukonnana kaasamise ja kasvanud suhtlusest tuleneva vaimse kohenemise positiivsed mõjud.
Selgus, et tänu sotsiaalmeedias toimuvale kauplemisele kogevad emme-ettevõtjad ettevõtluse erinevates etappides eri väärtusi. Seejuures mängis üliolulist rolli kogukonna kaasamine. Paljud uuringus osalenud emme-ettevõtjad said tänu taolisele ettevõtlikkusele tagasi emaduseelse identiteedi või kujundasid koguni uue ettevõtliku inimese kuvandi.
See on tore tähelepanek, millega saab innustada noori naisi emaduse teele, kus puuduvad üksildus, vaesus ja tänamatus. Ilmselt peab siiski arvestama kasvava kurnatusega. Selle lahendamiseks tuleb aga lapsed tööle panna. Aastate pärast loeme uuringut ettevõtlikest inimestest. kes olid sellised juba sünnist peale.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa