Maailma peale kokku kasutab keskmine Tiktoki kasutaja teenust päevas ligemale 95 minutit. Materjal koosneb mõne minuti pikkustest videopaladest. Tüüpiliselt jaguneb väikese ekraani taga veedetud aeg umbes kaheksaks seansiks.

Uuringusse on kaasatud kõik olulisemad vanuserühmad vahemikus 13–60 aastat. Vaadeldud 160 riigis on igas kuus umbes 1,1 miljardi aktiivse kasutajaga teenuse tarbimismustrid ja sihtrühmad üpris sarnased. Kui soovid nende sihtrühmadega suhelda, vahest neile isegi midagi müüa ja reklaamida, peaksid järelikult olema esindatud ka sellel ekraaniformaadil.

Leidub riike, mille valitsejad piiravad alamate juurdepääsu inforuumile, sh Tiktokile. Näiteks otsustas ilma orkestriproovita märtsi keskel teenusele juurdepääsu blokeerida maailma suurima rahvaarvuga India. Umbes samal ajal kinnitas USA parlamendi alamkoda soovi hiinlastele kuuluv teenus riigis keelata või müüa mõnest teisest riigist omanikele. Poliitmängude näited peegeldavad pigem võitlust Hiinaga kui Tiktoki sisuga. Võimalik, et viimast on üha raskem teha, sest targaks tegutsemiseks vajalik mõistus saab otsa.

Teenusel on oma maagia, mida ei õnnestu teistel korrata. Facebooki Mark Zuckeberg arendas näiteks klooni nimega Lasso. Algatus võis tunduda esmapilgul edukas. Rakendust laeti ühes kuus alla 250 000 korda. Tunne on siiski vale. Samal ajaperioodil laeti Tiktoki rakendust alla 160 korda rohkem, üle 40 miljoni korra.

Omapärase maagia näitena võetakse appi võrdlus Jennifer Lopezi videoga. Võrreldes Tiktoki viie miljoniga on lauljannal Twitteris 45 miljonit jälgijat. Twitteri üheksa korda suurem kontaktpind vaatas tema uut video kaks miljon korda. Tiktoki fännid vaatasid sama materjali aga 71 miljonit korda ehk 35 korda rohkem.

Järelikult on kasutajad antud keskkonnas millegipärast aktiivsemad. Teadaolevalt kasutab umbes kolmandik teenuse kasutajaskonnast seda iga päev. Seni jääb see natukene alla vaid Instagrami regulaarsete kasutajate vastavale näitajale. Seevastu Tiktok ületab Instagrami kasutajate seal veedetud aja poolest umbes kolmekordselt. Aeg on võrdeline mõjuefektiga, sealhulgas reklaamide müügist saadava rahaga.

Veel on teenus teisel kohal teismeliste vaatamiseelistuste edetabelis, jäädes samas sidusrühmas alla vaid Youtube'i külastatavusele. Konkurentsivõime parandamiseks suurendas Tiktok üleslaetava video pikkust kolmelt minutilt kümnele. Sestap võib mõista, miks sellesse keskkonda laetakse iga päev kümneid miljoneid uusi videopalu, millest on osale inimkonnast omapärane hüpnootiline mõju.

Raskem on mõista, mis juhtub Tiktoki vaatajate peades. Eriti teatud vanuses, mille ajal leiab tajuprotsessides aset kiire areng. Samal põhjusel paigutub antud perioodile enamus senise elukorralduse jaoks vajalikust õppetööst. Aju saavutab lõpliku küpsuse kusagil 20. aastate alguses. Uue omandamine leiab aset ka edaspidi, aga väheneva tõhususega.

Varasemate uuringute põhjal võis inimene vananedes kaotada kuni 10 000 neuronit päevas. Reaalselt on inimeste vahel suur erinevus. Igaüks võib kaotuse suuruse enda jaoks väiksemaks mõelda. Peaasi, et mõte poleks konfliktis tervisliku seisundi ja tervisekäitumisega pikema aja jooksul. Igatahes on see number hirmuäratavalt suur.

Aju on õnneks veelgi mastaapsemate näitajatega. Sellise hävingutempo puhul jaguks neuroneid umbes 8,5 miljoniks päevaks. Seda on palju rohkem, võrreldes inimeste keskmiselt 30 000 ja heal juhul 40 000 päevani ulatuva elueaga. Just seetõttu lastaksegi kurjad jõud aju kallale, ise seda hoomamata.

Aktiivsest, rõõmudele avatud elust peaks magamise jaoks võtma umbes 26 aastat. Lisaks koguneb tööle panustatud tundidest veel 30 aasta jagu teiste jaoks kulutatud aega. Kodustele kohustustele kulutatud tundidest saab õnnelike päevade tervikust lahutada veel umbes seitse aastat. Nii jääb tõelisele vabade valikutega elamisele natukene alla 20 aasta. Seda võiks täita võimalikult rikkalt, kui vaid oskaks ja mõistaks.

See toob tagasi Tiktoki teema juurde. Õpetlikku näidet pakub taaskord USA. Igaühe hirmudeks jäägu oletada, kuivõrd peegeldab see tema lähikonda. Vaevalt, et keegi julgeb ennast ise analüüsida. Ameeriklaste elu ja olemist regulaarselt uuriva Pew instituudi värske vaatluse põhjal järeldub, et peaaegu katkematult sirvib Tiktoki ekraani 17 protsenti noortest, s.o 13–17-aastastest ameeriklastest. Harukordne pühendumus ilmneb 12 protsendil poistel ja 22 protsendil tüdrukutel.

Kui sina nii suur Tiktoki-sõltlane ei ole, peab maailma keskmise statistika jaoks kusagil leiduma järelikult maniakaalsemaid indiviide. Jäägu küsimus õhku, kas kõik elavad USA-s.

Ebamugava mõttena möödub vaimses mõttes emotsionaalselt intensiivse ja keskendumist nüristavalt kiire infovoo käes oluline osa alles arengujärgus teismeliste ärkveloldud ajast. Palju rõõmustavam oleks, kui nii käituksid üle 90-aastased. Viimaseid sugugi halvustamata, sest just selles vanuses oleks see tõend suurepärasest vaimsest vastupidavusest.

Teadvust tabav Tiktoki-doos pole ainus. Uuringust ei selgu, kuivõrd keskkondades veedetud aeg ja isikud kattuvad. Ilmselt on kattuvus vähemalt osaline. Youtube'i sirvib pea katkematult 16 protsenti noori ameeriklasi. Poisid on 18 protsendiga kerges ülekaalus, võrreldes tüdrukute 15 protsendiga. Kroonilisi Snapchati lehitsejad on 14 protsenti. Instagrami vastav näitaja on kaheksa protsenti ja Facebooki sõltlased moodustavad selle kasutajatest umbes kolm protsenti.

Kui umbes viis vabade valikutega aastat on juba seljataga, oleks huvitav teada, milliseks kujunevad selle põlvkonna allesjäävad tinglikult vaba ja aktiivset 15 eluaastat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".