Euroopa Liidu ja USA seadusandjad heitlevad digimaailma väravavalvuritega
Poliitikud üritavad nii USA-s kui ka Euroopa Liidus piirata digimaailma suuremate ettevõtete mõju. Võib aga oodata, et digihiiud ei anna alla ühtegi lasku laskmata ja neid võimestab poliitikamaailma kasvav polariseeritus, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kolmapäeval kiitis Euroopa Parlament heaks väidetavalt maailma esimese otseselt tehisintellekti käsitleva seaduse. Uued reeglid kehtivad umbes 450 miljoni elanikuga kõrge arengutasemega majandusplokis. Ilmselt ulatub reeglistiku efekt kaugemale, arvestades maailma võrgustatust ja Euroopa Liidu majandusliku mõju suurust, millest tahaksid tõenäoliselt kõik suured tehisintellekti kasutavad ettevõtted osa saada.
Antud väljavaadet toetab Euroopa Liidu vastasseis USA päritolu Apple'iga. Euroopa Komisjon määras Apple'ile turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest üle 1,8 miljardi euro suuruse trahvi. EL-i monopolivastaste eeskirjade kohaselt on ebaseaduslik, et firma kasutab veebipoes rakenduste arendajatele piiranguid, mille tõttu ei saa lõppkasutajad teada väljaspool asuvatest alternatiivsetest ja odavamatest muusikatellimise teenustest.
Samalaadne vaidlus toimus mänguvalmistajaga Epic Games. Viimane ei soovinud maksta Apple 'i veebipoe kõrget teenustasu ja pakkus õunalogoga arvutiomanikele mängude allalaadimiseks alternatiivse võimaluse. Seepeale eemaldas Apple Epicu oma veebipoest, mis kaebas seejärel vastavatesse EL-i instantsidesse, osutades digitaalse turu reeglite rikkumisele. Just äsja teatas Apple, et lubab Epicu oma poodi tagasi ja võimaldab rakenduste loojatele suuremat vabadust.
Digitaalsete turgude seaduse eesmärk on edendada Euroopa majandusruumis konkurentsi. Suured ja peamiselt EL-i välised tehnoloogiaettevõtted kasutasid suuremat voli ning domineerisid. Eelmise aasta septembris tõi Euroopa Komisjon välja kuus turul oma sektoris domineeriva mõjuga nn väravavalvurit – Alphabet, Amazon, Apple, ByteDance, Meta ja Microsoft. Neile anti kuus kuud aega, et tagada igal platvormil põhiteenuse täielik kooskõla digitaalsete turgude seadusega. Alanud märtsis saab armuaeg ümber. Apple on näide ühest nimetatust, mis allegoorilises vastuseisus silmi pilgutab.
Antud nimekirjas väärib seoses kolmapäevaga mainimist hiinlaste ByteDance ja selle saatus USA-s. Enamus teab pigem ByteDance'ile kuuluvat TikToki. Eelmise presidentuuri ajal ähvardas tuntud kinnisvaraärimees TikToki ära keelata. Toona toodi põhjenduseks, et Hiina ettevõttele kuuluv rakendus võib potentsiaalselt võimaldada vaenuliku riigi valitsusel juurdepääsu Ameerika kasutajate andmetele. Seeläbi võib rakendus ohustada ka riigi alamate ja riigi turvalisust. Kohus siiski peatas vabal turul tegutseva ettevõtte sel moel ära keelamise.
Sellest võinuks seoses riigipea senise ülalpidamise põhjal järeldada, et ta hakkab TikToki vastu vimma pidama. Üllatuseks teatas sama mees äsja, et ei poolda ameeriklaste seas populaarse Hiina päritulu sotsiaalmeedia teenuse keeldu. Selle asemel on tal nüüd uus vaenuobjekt USA ettevõtja Mark Zuckerbergi näol. Hoolimata sellest, et üle-eelmiste valimiste edu taga oli just Facebooki võimaldatud valijate meeleoludega manipuleerimine, olevat see keskkond nüüd "inimeste tõeline vaenlane".
Vaenu põhjus seisneb eelmistel valimistel saadud kaotuses, milles kaotaja arvates olevat omajagu süüdi Zuckerbergi teenus. Hiina TikToki keelustamine annaks tema arvates ameerika ettevõttele liigse eelise.
Antud loogika ei leidnud kuigi palju kõlapinda USA parlamentaarses alamkojas. Kolmapäeval võeti seal vastu seadusalgatus, mis nõuab, et Hiina tehnoloogiahiiglane ByteDance müüks TikToki kuue kuu jooksul mittehiinlastest omanikule. Vastasel juhul keelatakse selle USA-s levik. Tegu on EL-i majandusruumiga sarnase sunniloogikaga – tehke nagu meile meeldib või minge mujale.
Teine sarnasus on seotud otsuse jätkuprotsessiga. praegu on mõlemad seadusandjad väljendanud oma tahet. Nii EL-i kui ka USA puhul peavad seaduse kinnitama veel järgmised instantsid. EL-i tehisintellekti akti puhul peavad selle kinnitama liikmesriigid. Sre peetakse formaalsuseks, kuivõrd varasemalt on juba antud põhimõtteline poliitiline nõusolek. USA-s läheb TikToki keelustav seadus senatisse. Ilmselt läheb see demokraatide enamusega otsustuskogust läbi, sest võimul olev president Joe Biden lubas seaduse allkirjastada, kui see saab senati kinnituse.
Hiinlased hoiatavad TikToki keelu tagajärgede suhtes. Lisaks saab näha, kuidas reageerib 170 miljonit ameeriklasest klienti ja umbes viis miljon sealset ettevõtjat, kes teenivad platvormil sissetulekut. Võimalik, et TikTok saab uue omaniku. Päris kindlasti ootab ees konflikt Euroopa Liidus, kus kehtivad peagi kaks tõsise mõjuga andmepõhist kultuuri reguleerivat seadust.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"