Vaaladel on rasvane laulukõri
Kuidas suudab vaal nii erilisi hääli teha? Aga sellepärast, et tal on selleks eriline kõri, nagu on nüüd välja selgitanud Taani, Austria ja Ameerika teadlased.
Alles möödunud sajandi keskpaiku sai selgeks, et mõnesid kummalisi merehääli, millest inimesed olid tuhandeid aastaid üksteisele salapärasel ilmel jutustanud, teevad vaalad. Kuidas nad neid hääli, mida on hakatud nimetama ka vaalade lauluks, täpselt teevad, jäi aga edasi paljuski mõistatuseks.
Coen Elemans Odenses asuvast Lõuna-Taani Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd lähemalt uurinud kolme kiusvaala — põhjavaala, kääbusvaala ja küürvaala kõri ehitust.
Kõri on vaaladel, nagu ka paljudel teistel imetajatel hingamisteede osa, milles asuvad ka hääle tekitamiseks vajalikud häälekurrud ehk häälepaelad.
Elemans ja ta kolleegid said uurimismaterjali kolmest vaalakorjusest, mille meri oli toonud Taani ja Šotimaa randa.
Nad avastasid, et nende vaalade kõrid olid natuke eripärase kujuga, kõri ühel küljel asetses aga rasvkoeline padjand.
Teadlased pumpasid enam kui poolemeetrise läbimõõduga vaalakõridest õhku läbi ja panid tähele, et kui nad suunasid õhujoa õigel moel vastu rasvpadjandit, padjandi ja häälekurdude vahelt läbi, siis hakkaski padjand vibreerima ja heli genereerima.
Ühelgi teisel loomarühmal ei ole teadlased midagi niisugust näinud, mistõttu võib arvata, et selline rasvpadjandiline heliallikas ongi omane ainult kiusvaalalistele.
Vaaladel on ka omapärane õhu taaskasutuse süsteem. Kui loom vee all läbi hingetoru ja kõri välja hingab, siis läheb õhk erilisse lihaselisse pauna, mille kokkutõmbuvad seinad suruvad õhu kopsudesse tagasi. Nii saabki vaal ka vee all päris pikalt laulda.
Teadlased mudeldasid vaalade kõri ka arvuti peal, et paremini mõista, kuidas võib vaalade häälitsemist mõjutada ümbritseva vee rõhk. Mudel näitas, et vaalad suudavad niiöelda laulda ainult kõrgemates veekihtides, kus rõhk ei ole liiga suur.
Vaalade eriskummalised häälitsused ehk laul on neile suurtele mereimetajatele eluliselt oluline. Just laulu lüües saavad vaalad üle ülimalt pika vahemaa suhelda, sealhulgas endale kaaslast leida. Vaalad on üsna ühiselulised loomad ja tõhus sidepidamine aitab ühiselu elada.
Elemans ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Nature.
Kiusvaalalised, kelle hulka kuulub ka maailma suurim loom sinivaal, erinevad teistest vaaladest selle poolest, et neil on suus hammaste asemel kiused, läbi mille nad filtreerivad merevett, et saada sealt kätte toidupoolist.
