X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uuring: ekraanilt lugemine vähendab õpilaste arusaamisvõimet

Foto: Ben White/Unsplash

USA-s Columbia Ülikooli teadlaste tehtud uuringust selgub, et tekstist sügavama arusaamise jaoks on eelistatavam lugeda paberilt ja sama teksti ekraanilt lugemine on võrreldav pinnapealse sirvimisega, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Saksa näitekirjanik ja luuletaja Bertolt Brecht kirjutas 1564. aastal Itaalias Pisa linnas sündinud Galileo Galileist näidendi "Galileo elu". Itaallast hinnatakse tänapäevase teadusliku meetodi ühe aluse panijana, kes rõhutas maailma mõistmisel mõõtmise, eksperimenteerimise ja matemaatilise analüüsi vajadust. Seda tehes sattus ta konflikti organisatsiooniga, mis väitis, et kõik, mida vaja teada, on kirjeldatud ühes autoriteetses raamatus.

Galileo suurim patt oli püüdlus oma mõõtmistulemuste põhjal väita, et Maa keerleb ümber Päikese. Mitte vastupidi, nagu oli kirjas katoliku kiriku õpetuses. Vastuolu lahendas poleemika inkvisitsioonikohtus, andes teadlasele valida, kas ta võtab oma arvamuse tagasi või see aetakse temast välja piinakambris. Galileo kuuletus ja veetis ülejäänud elu koduarestis.

Tõe üks kriteerium on see, kas see jääb alles ka siis, kui inimesed oma arvamustega ära võtta. Galileo ja inkvisitsioon on möödanik ning isegi Vatikani kooliõpikutes tiirleb nüüd Maa ümber Päikese. Bertolt Brecht omistas näidendi tekstis itaallasele ütluse: "Teaduse eesmärk ei ole avada ust lõputule tarkusele, vaid panna piir lõpmatule eksimusele".

Väljamõeldud tsitaat peegeldab ideed, et teaduse roll ei ole tingimata pakkuda kõiki vastuseid või lõplikku tõde, vaid pigem vähendada ja parandada arusaamatusi, eemaldada vigu ja valesid meie teadmistes ja maailmamõistmises. Öeldu tuletab Galileo vahendusel meelde, et teadus on vahend, mille abil saab täiustada meie arusaamu ja vähendada vigu. Erinevalt dogmaatilistest kirjutistest on tegemist protsessiga, mitte absoluutsete teadmiste kataloogiga.

Vahest kõlab antud sissejuhatus keerulise ja igavana. Seda ei saaks paljudele pahaks panna. Pikemat teksti ongi raskem mõista. Välja arvatud meile, sest Eesti asub õpitulemusi hindavas PISA testis maailma tipu lähedal. Testi nimetus ei pärine Itaaliast, Galileo sünnilinnast, vaid on ingliskeelsest fraasist moodustatud akronüüm, mille sisuks on rahvusvaheline õpilaste hindamise programm.

Sissejuhatuse mõte oli pöörata tähelepanu õigemate vastuste otsingule ja soovile vabaneda eksitustest. Laste lugemuse ja lugemisoskuse langus pole saladus. Mõnes riigis on muretsemiseks rohkem põhjust. Näiteks kõrge arengutaseme tõttu sisemise ja välise konkurentsipingega USA-s on viimase kümne aastaga kirjutatud tekstist arusaamine testi põhjal muutunud oluliselt kehvemaks.

Põhjustena toovad eksperdid välja ameerika laste vaba aja sisustamise muutuste tulemusel vähenenud lugemust, kooliprotsessi halvanud pandeemia perioodi, mürgist keskkonda jmt. Sarnaseid hüpoteese on püstitatud mitmel pool maailmas.

Ühe lahendusena on püütud koolitundides suurendada lugemise edendamiseks ja õppetööks arvutite kaasamist. Senise arusaama põhjal on fookus olnud tekstil endal. See peaks olema ainus teavet sisaldav ja seda ajule edastav objekt. Pole vahet, millele sõna on kirjutatud. Oluline on kirjamärkide lugemise protsessis lahti kodeeritud tähendus.

Mõningate eranditega oli seni vähem mõeldud teksti esitamise viisi võimalikule mõjule teabe ülekandmisel. Arvutiajastu ja ekraanipõhise suhtluse innustuses oli ekraanide endi hoomamine sama raske kui kalale vee adumine.

Nüüd võime olla tunnistamas galileolikku hetke tänu USA Columbia ülikooli teadlaste põhjapanevale uuringule, milles kogutud tõendite põhjal väidavad nad, et tekstist sügavama arusaamise jaoks on eelistatavam lugeda paberilt. Uuringus leiti, et sama teksti ekraanilt lugedes oli õpilaste tulemus võrreldav pinnapealse sirvimisega.

Ekraaniajastul paberi kiitmine toob välja teisegi paralleeli, mis võimaldab võrrelda juhtumit Galileoga. Teadlased on järeldustes ettevaatlikud ega kuuluta raamatute võitu. Arusaadavalt vajab erakordne väide erakordseid tõendeid. Ajaloolise etenduse meeleolus võib hetkeks fantaseerida arvutikiriku inkvisitsioonikohtust, mis keelustab viited ekraanideta koolile ja raamatute eelistamisele.

Uuringu teadlased pakuvadki ettevaatlikult, "et raamatuid ei peaks veel ära viskama, kuna nad avastasid oma valimis arusaamade töötlemise sügavuse osas eelise, kui teksti loetakse trükisest".

Eesti lapsed loevad vähemalt koolis veel üpris palju paberilt. Saab näha, kui kauaks ja kas moderniseerimise entusiasm võib osutuda karuteeneks. Küsimus on ajakohane ka täiskasvanutele. Kuigi võib-olla kulgeb kõik vajalikus suunas ja inimeste arusaamise sügavuse vähenemine rõhub tehisintellektiajastu kiirenemisele. Ja vastupidi, sest TI suhtleb inimesega paberivabalt, ekraanide vahendusel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: