X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

USA autorendihiid müüb suurte remondikulude tõttu tuhandeid elektriautosid

Foto: SCANPIX/AFP

USA autorendihiid Hertz püüab vabaneda umbes 20 000 uuest elektriautost, sest nende juhid satuvad sagedamini õnnetustesse ja elektriautode remondikulud ületavad märgatavalt sisepõlemismootoriga sõidukite omi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pooleteise aasta eest sõlmis USA üks suuremaid autorendi ettevõtteid Hertz autotootjatega mitmeaastased lepingud paarisaja tuhande uue põlvkonna elektriauto ostuks. Nüüd püüab Hertz 20 000 uuest autost vabaneda ja asendada need sisepõlemismootorit omavate mudelitega.

Põhjus seisneb rahas, kuigi raha arvestamine oli ka elektrisõidukite hanke põhiargument. Mis siis vahepeal muutus? Nagu juhtub paljude uute suhetega, saadi teisest rohkem teada ja meeldivus hakkas kaduma. Võrdlus on kohane autodegi puhul.

Elektrisõidukite omamine on paberil odavam. Isegi kui ostuhind on traditsiooniliste sõidukitega võrreldes natukene kallim, peaks olema väiksem ekspluatatsiooniaegne energiakulu. Elektrisõidukis on oluliselt vähem liikuvaid osi, mistõttu need peaks olema töökindlamad, hooldusvälbad pikemad ja kulud väiksemad. Mida kauem sama autot omada, seda suurem on võimalik saadav eelis sisepõlemismootoriga sõidukite ees. Toodud eelised koos looduse säästmise ja riiklike toetusprogrammidega on peamised elektrisõidukiga suhte loomise põhjused.

Praktiline elu peitis üllatusi. Hertz avastas, et elektrisõidukitega tehakse võrreldes tavasõidukitega umbes seitsmendiku võrra rohkem avariisid. Samuti selgus, et elektrisõiduki avariijärgsed remondikulud on keskmiselt umbes seitsmendiku võrra kallimad. Põhjus ei paista olevat juhtide hoolimatus suhtumises renditud sõidukitesse, sest samu trende märkavad kindlustusettevõtted.

Keskmisest suurem avariirisk lasub esimesel sõiduaastal. Esmapilgul poleks see uudis, sest ka sisepõlemismootoriga autodega juhtub just esimesel omaniku aastal suhteliselt rohkem avariisid. Jättes kõrvale algaja juhi riskiprofiili, seisneb vilunud juhtide puhul ilmselt osaline põhjus ka kiusatus uue auto omadusi proovile panna. Mitme näiliselt tavalise elektriauto kiirendus ületab vedelkütusel sõitvate sportautode võimeid. Kogemuse puudumisel lõppeb see halvasti.

Antud riskile viitab võrdlus, et kui juht vahetab sisepõlemismootoriga sõiduki sama tehnoloogiaga, kuid uuema vastu, jääb õnnetuste risk muutumatuks. Elektrisõidukisse siirdudes lõpeb sõit sagedamini avariiga.

Sama mõtet toetab tähelepanek kahte erineva tehnoloogiaga sõidukit omavates leibkondades. Vahetades aeg-ajalt sõidukeid, satutakse elektrimootori jõul reisides sagedamini avariisse. Siingi peab olema põhjuseks autode sõiduomaduste erinevus. Isegi korraliku bemmiga võrreldes on keskmiseks pereautoks mõeldud Tesla kiirendus märgatavalt parem ja Hertz muutus murelikuks. Vahest levib sama mure nüüd ka kodudes.

Huvitava nüansina paistavad teistest avariialtimad just Tesla mudelid. Tegemist pole statistilise kallutatusega arvestades, et nii USA kui ka Hertzi elektrisõidukite enamusest moodustavad just Teslad. Hiinas leidub väga palju alternatiivseid elektrisõidukeid, ent ka seal juhtuvat õnnetusi suhteliselt sagedamini just Tesladega.

Võimalik, et lisaks auto omadustele mõjutab riskiprofiili nende autode turundus. Tesladest püütakse luua kuvand kui teistega võrreldes eriti kiiretest autodest. Just äsja lõi laineid reklaam, milles uus Cybertruck vedas järelkärul Porschet 911 mudelit, kihutades võidu samasuguse Porschega. Reklaam, milles Cybetruck võistluse võitis, sütitas palju reklaami usutavust ja trikitamist puudutavaid vaidlusi.

Lõpptulemus polegi oluline. Oluline on kiire auto kuvand. Tänu sellele on uude autosse istuva juhi jalg raskem ja auto eluiga sedavõrd lühem. Suurem on ka auto mass. Akupakk lisab tänavasõidukisse nähtamatult umbes kolme-nelja kaassõitja lisamassi. Selle erinevusega, et mass on jäigalt auto osa ega liigu kabiinis ringi. Seetõttu võib isegi väikesel kiirusel tekkinud avarii lõppeda tõsisemate struktuursete purustustega.

See juhatab sisse elektriauto remondi eripära. Näiteks Teslas osaleb akuplokk veeremi struktuurse osana ja moodustab auto põhja. Suure energiatihedusega akud võivad põlema süttida. Põleng on sedavõrd raju, et enamasti ei jää autost midagi järele. Ohus on ka ümbritsev keskkond. Avariide kõrval ohustavad maadligi liikuvat akupakki keskkonna tegurid.

Nendega on püütud auto loomisel arvestada. Risk on aga see, mis jääb alles, kui kõik on arvesse võetud. Tesla puhul on osutumas riskide realiseerumine keskmisest kallimaks. Ajakirjandusse on jõudnud mitmeid juhtumeid, milles pelgalt porilogust läbisõit nõudis akuploki väljavahetamist.

Sellest tulenevalt ei soovi näiteks Tesla avariis olnud remondijärgseid sõidukeid lubada kiirlaadimisjaama. Firma annab remondijärgse garantii vaid siis, kui kogu akuplokk on asendatud uuega. Uus aku maksab umbes 20 000 dollarit. Sestap võib Hertzist aru saada. Esmapilgul kütkestavas mudelis ilmutavad end üllatuslikud kapriisid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: