Maandur saadeti kaaslase poole teele äärmiselt väljavenitatud orbiidil, misläbi peaks laskuma maandur Kuu pinnale 23. veebruaril.

Nii kuu-maandur kui ka kasutatud kanderakett valmisid NASA toetusprogrammi raames. Agentuur loodab tagatud tellimuste ja oma teadmuspagasi jagamisega äratada erasektori huvi kosmosetehnoloogia arendamise vastu. Pikas plaanis saaks delegeerida NASA seeläbi üha suurema osa arendus- ja ehitustööst erafirmadele, et muuta Maa lähiümbruse missioonide planeerimist kulutõhusamaks.

Peregrine'i pardal olevast 20 lastiühikust kuulub seekord USA kosmosagentuurile viis uurimisseadet. Muu hulgas võimaldavad need otsida nii kaaslase pinnalt kui ka regoliidi alt veejääd, mõõta kiirgustaset, Kuu magnetvälja ja kaardistada kaaslast ümbritseva ülihõreda eksosfääri gaasilist koostist. Kokkuvõtlikult võiksid aidata tulemused maandada tulevikus astronautide Kuule laskumisega seotud riske ja kaevandada selle maavarasid.

Samuti peaks toimetama kuu-maandur kaaslase pinnale Mehhiko kosmoseagentuuri ehitatud viis väikest robotit, mis vähem kui 60 grammi. Edu korral oleks tegu esimeste Ladina-Ameerika teadusinstrumentidega, mis kunagi Kuule jõudnud. Lisaks Mehhikole ja USA-le leiab kuu-maanduri pardalt veel nelja riigi uurimisseadmeid.

Mõneti vastuolulisemate laadungitena toimetab Peregrine'i Kuule Bitcoini-kujulise mäluseadme, millele on talletatud üks Bitcoin. Jaapanlaste "Kuu-unistuste" kapslisse on talletatud seevastu 185 872 lapse soovid ja sõnumid.

Vulcani õnnestunud stardiga suutis ettevõtete Boeingu ja Lockheedi ühisettevõte United Launch Alliance näidata, et suudab pakkuda vähemalt teatud rakendustes end juba tõestanud SpaceX-ile alternatiivi.

NASA loodab, et lisaks Peregrine'ile suudavad käesoleval aastal oma laadungi Kuule toimetada lisaks Astroboticule veel kaks ettevõtet: Firefly ja Intuitive Machines. Koos nüüd alanud missiooniga on agentuuril kavas kokku kuus eraettevõtetele toetuvat kuumissioni.

Riikidest on suutnud käesoleval sajandil Kuul oma sondi pehmelt maandada Hiina ja India. Venemaa ja Iisrael kaotasid aga oma uurimisaparaatidega kontakti ning need kukkusid ilmselt puruks.

Uuendatud 09/01: 12.00

Seitse tundi pärast starti selgus, et kosmoselaev ei suuda enda päikesepaneele akude laadimiseks päikese poole pöörata. Kuigi insenerid suutsid lõpuks tõrke lahendada, selgus peagi pärast seda, et viga kosmoelaeva tõukesüsteemis põhjustas raketikütuse lekke, mille tõttu pole algse missiooni täitmine ilmselt võimalik. Parimal juhul jätkus raketikütust esmaspäeva õhtuse seisuga 40 tunniks. Samuti selgus, et Peregrine'i enda väline isolatsioonmaterjal on kortsunud.

Halvast olukorrast parima võtmiseks asus Astrobotic oma partneritega seepeale missiooni algseid eesmärke ümber sõnastama. Näiteks on võimalik uurida, kuidas peavad maanduri süsteemid vastu äärmuslikele temperatuuridele ja kiirgusele.