Maailmakuulsal Harvardi Ülikoolil on Youtube'is avalik sissejuhatav kursus CS50 arvutiteaduse ja programmeerimiskunsti maailma. Tutvustuses lubatakse, et kursus on kindlasti nõudlik, kuid samas julgustab, et see on kõigile jõukohane, ühtviisi sotsiaalne ja hariv, pakub nii suurt pilti kui ka näitab kätte laialt rakendatavaid oskusi. Tegemist on nii Harvardi kui ka Yale'i ülikooli põhikursusega.

Antud teabe põhjal oleks arukas sellest tasuta allikast ammutada nii töist kui ka vaimset kapitali. Omaette küsimus on, mida sealt saadavate teadmistega peale hakata. Küsimus võib esialgu tunduda rumalana. IT-sektor vajab ju töötajaid ja seal on väga head palgad. Eriti nende jaoks, kes oskavad oma tööd.

Küsimus on siiski põhjendatud, seda kahel põhjusel. Esimese leiab paari kuu eest sama kursuse raames peetud loengust. Varem Harvardis arvutiteaduste professorina töötanud ning hiljem Google'i ja Apple'i kaudu oma ettevõtte rajamiseni jõudnud Matt Welsh ennustas, et tarkvara inseneride eriala ootab häving. Valdkond ei kao ära, aga selle praeguses tähenduses kestma jäämine on tema arvates lootusetu. Muutuste taga on tehisintellekt ja majanduslik ratsionaalsus.

Olles tegelenud programmeerimisega kogu karjääri, tunnistab Matt Welsh, et on viimasel ajal suure osa programmeerimisest teinud tehisintellekti töövahenditega. Nagu iga tööriistaga peab olema seda kasutades tark ja tähelepanelik. See on aga väike vaev võrreldes kokkuhoitud ajaga. Ta ei varja, et masinast abiline võib teha vigu, aga sama masin parandab need ära ja kirjutab kogu programmilõigu paari sekundiga uuesti.

Masinale kehva koodi kirjutamist ette heites unustatakse, et ka inimesed toodavad vigast koodi. Seejuures nad teevad seda väga aeglaselt. Seejärel kulutavad nad väga palju aega testimisele ja vigade leidmisele. Vigade kõrvaldamine ja parema koodi uuesti loomine võtab siis omakorda väga kaua aega. Seejuures inimestest programmeerijad nõuavad kõrget palka.

Räniorus on tarkvarainseneri aasta põhipalk umbes 220 000 dollarit. Tööandja teeb mitmesuguste hüvede näol veel umbes 92 000 dollari eest lisakulutusi. Seega panustab tööandja keskmise tarkvarainseneri peale aastas umbes 312 000 dollarit ehk tööpäeva kohta 1200 dollarit. Matt Welsh peab esitatud palgaandmeid tagasihoidlikeks.

Ta küsib auditooriumi käest Räniorus tüüpilise programmeerimise protsessi näite jaoks, mitu rida testitud ja rühmajuhi poolt vastu võetud programmikoodi koostab keskmine tarkvarainsener ühes päevas. Vastust ootamata pakub omast kogemusest, et reaalsuses on päevatöö keskmine tulemus null. Suur osa ajast kulub küll kirjutamisele, aga sellest läheb 90 protsenti praaki ja ülejäänud aeg kulub koosolekutele.

Arvutuse lihtsustamiseks pakub ta päevatööks siiski 100 rida head koodi. Masinõppe maailmas vastab üks koodirida umbes kümnele analüütilisele elemendile ehk tokenile. Kokku tuleks seega kulutada 100 rea koodi kirjutamiseks 1000 tokenit.

OpenAI hinnakirja järgi tuleb nende eest välja käia 0,12 dollarit, kui ülesanne lastakse lahendada selle tipptasemel mudelil GPT-4. Järelikult küsib ChatGPT ühe Ränioru programmeerija tööpäeva eest raha 10 000 korda vähem.

Matt Welsh jõuab veelgi jõulisema järelduseni ja ennustab, et sellist nähtust nagu programmeerimine pole varsti enam vaja. Tegemist on arhailise masina juhtimise meetodiga, mille võib vahelt välja jätta. Edaspidi küsitakse masinalt küsimustele vastuseid ja probleemidele lahendusi. Miks peab seda saavutama läbi programmeerimise, küsib ise sellega leiba teeninud Matt Welsh.

Inimesi on vaja küsimuste küsimiseks. Seda ei oska nad aga kuigi hästi teha, mis toob teise sissjuhatuses esitatud argumendi osa juurde. Selle esitas Nobeli preemiaga pärjatud Londoni Majanduskoolis töötav majandusteadlane Christopher Pissarides. Ta väidab, et teatud IT-sektorites külvavad tootearendajad "enesehävitamise seemneid".

Pissarides pidas samuti silmas tehisintellekti rakendamist IT-valdkonna tööprotsessides, mis lõpuks võtavad üle need samad töökohad. Ta on üldiselt optimistlik tehisintellekti üldisest mõjust tööturule, et väljendas samas muret nn STEM-i aineid omandavate õpilaste tuleviku suhtes. Ingliskeelses kultuuris koondab lühend STEM enda alla füüsika, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialasid.

Pissarides märkis, et vaatamata STEM-oskuste nõudluse kasvule domineerivad tööturul endiselt traditsioonilisemad näost näkku suhtlust nõudvad töökohad, nagu majutuses ja tervishoius. Praegu vajalikud andmete kogumisele ja töötlemisele rajanevad oskused vananevad kiiresti.

Inimesi on nendesse valdkondadesse endiselt vaja. Mitte küll nii palju, ega mitte keskpäraseid. Seetõttu peaks Harvardi kursusele mõeldes küsima endalt ühe väga hea küsimuse. See toobki esile, kui raske on küsida häid küsimusi. Seda küsimata leiavadki paljud end koostamas väikestest sammukestest koosnevaid programme, kuna teised teevad ju seda sama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".