X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lugeja küsib: kas taimedel on lume all soe?

ilm
ilm Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui inimesel hakkab lume all ilma jopeta kiiresti külm, siis mõne taimeliigi jaoks on pehme lumevaip eluspüsimise tingimus. Miks on mõnel taimel talvel soe ja miks teised ikkagi teki sisse tuleks mässida, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli tenuuriprofessor Ülo Niinemets.

"Lumi, eriti kohev lumi, on suhteliselt halb soojusjuht. Seepärast puhverdabki lumevaip välisetemperatuuri kõikumisi. Kui näiteks maja katusel on lumi, on ka soojakadu läbi katuse oluliselt väiksem. Sama reegel kehtib maapinnal – kui lumi sajab külmumata maale, võib temperatuur lumekihi all jääda plusskraadidesse," selgitas Niinemets. 

See, kas taimi tuleb katta, sõltub Niinemetsa sõnul talvistest tingimustest. Näiteks, kui enne lume tulekut valitsevad karmid külmad, võivad katmata külmaõrnad taimed läbi külmuda ehk lumest enam suuremat kasu pole. 

Kui lumi sajab aga nõrga pakasega külmumata maale ja talve jooksul ära ei sula, pole katmine ilmtingimata vajalik. Vähemalt -4 °C-kraadist külma taluvad lühiajaliselt isegi troopilised taimed. Samas Eestis, kus lumi talvel tihti sulab ja siis taas karmi külmaga asendub, soovitab Niinemets riskide maandamiseks taimi ikkagi katta.  

Mõne taime jaoks on lumekate lausa eluspüsimise tingimus. "Näiteks taliviljadel nagu talirapsil ja talinisul muud lootust polegi. Külmumata maal võivad levida erinevad seenhaigused ja vastupidiselt külmunud palja maaga võtab talv kas talivilja ära või tekitab külmakahjustusi. Neist ei toibu põllukultuurid kas üldse või läheb selleks kevadel väga kaua aega. Seega ongi neile kõige parem, kui lumi sajab maha kergelt külmunud maale," sõnas Niinemets.

Kui taliviljade eelis on see, et nad on tavaliselt pakase saabudes madalad ehk ei vaja paksu lumekihti, siis kõrgekasvulistel taimedel nagu roosidel ja viinamarjadel on keerulisem.

"Kõik, mis katmata ja lumepiirist väljaspool, kipub ära külmuma. Seega tuleks neid nii palju kui võimalik maha painutada. Samas kasvatatakse meil palju ka amuuri viinapuu ja põhja-viinapuu sorte. Need peavad talvel küll maha tõmbamata vastu, kuid pärast karmi pakast võtab lehtede puhkemine kevadel omakorda palju aega," nentis Niinemets.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: