Põhjapõder leiab põdrasambliku üles ultravioletitaju abil
Jõulud on tulemas ja ka teadusuudisesse saabuvad juba põhjapõdrad. Briti ja Ameerika teadlased väidavad, et on teada saanud, miks näevad põhjapõdrad ultravioletset kiirgust.
Ultravioletne kiirgus on inimsilmale nähtamatu elektromagnetkiirgus, lainepikkuselt siiski lähedane silmaga nähtava sinise ja violetse valgusega.
Põhjapõdra silmamuna ehitus võimaldab aga 60 protsendil ultraviolettkiirgusest jõuda värvusnägemises osalevate kolvikeste ehk koonusrakkudeni silma võrkkestas, mistõttu ongi arvata, et see toredate sarvedega loom ultravioletti näeb ja vahest isegi omaette värvusena eristab.
Nathaniel Dominy New Hampshire'i Hanoveris asuvast Dartmouthi Kolledžist ja ta kaks Šoti kolleegi St Andrewsi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas i-Perception, et põhjapõdra silm on evolutsioonis arenenud just niimoodi, et põhjapõder leiaks lumiselt maapinnalt hõlpsamini üles oma talveaja lemmiktoidu, põdrasambliku.
Dominy ja ta kaaslased Catherine Hobaiter ja Julie Harris tegid teadustööd Šoti mägismaal Cairngormsi mägedes, kus elab Ühendkuningriigi ainus põhjapõdrakari.
Ses paigas kasvab ka enam kui 1500 liiki samblikku, kuid sest küllusest hoolimata eelistavad põhjapõdrad ikkagi just harilikku põdrasamblikku.
Talvisel ajal, kui mägedes on lund, on meil, inimestel helehalli põdrasamblikku raske lumest eristada, vähemalt kaugelt. Kuid põhjapõdrale tulebki, nagu teadlased tuvastasid, just siin appi ta erakordne ultravioletitaju.
Dominy, Hobaiter ja Harris avastasid, et harilik põdrasamblik ja veel mõned samblikud, mis põhjapõdrale süüa kõlbavad, neelavad ultraviolettkiirgust. Lumi aga seevastu peegeldab ultravioletti tugevalt.
Nii paistavadki need samblikud põhjapõtradele lumesärasel maastikul tumedate laikudena, mida on lihtne juba kaugeltki märgata.
Teadlased ei toeta oma väiteid seejuures mitte niisama arvamuse pinnale, vaid on teinud ka katse: nad seirasid samblikke läbi valgusfiltrite, mis aitasid jäljendada maailma põhjapõdrale näha oleval kujul.