Karuema hakkas poegima reede, 17. novembri hilisõhtul. Laupäeva hommikuks oli ilmale tulnud kolm poega, kellest viimane sündis surnult. Kaks poega häälitsesid ja Friida tõstis kõik kolm oma rinnale. Esmaspäeva hommikuks aga olid karupojad surnud. Poegadele tehakse lahang Eesti Maaülikoolis, et tuvastada nende surma põhjus.

Soovituse anda 20-aastasele jääkaru Friidale viimane võimalus sigimiseks andis Euroopa paljundusprogrammi koordinaator Douglas Richardson. Jääkarude populatsiooni maailma loomaaedades haldab liigikoordinaator, kes valib paarid, nõustab ja jälgib kohapeal toimuvat.

Friida läbis peale eelmise aasta lõpus ebaõnnestunud poegimist selle aasta alguses põhjaliku tervisekontrolli, mille viis läbi tunnustatud sigimismeditsiini spetsialist Taanist Kathrine Thejll Kirchhoff. Tervisekontroll ei tuvastanud tervisehäireid ja selle tulemuste põhjal otsustati anda Friidale viimane võimalus poegade saamiseks. Jääkarud Friida ja Rasputin paaritusid märtsis.

Paljundusprogrammi koordinaator külastas suvel Tallinna loomaaeda ja andis soovitusi, kuidas Friidat poegimiseks paremini ette valmistada ning võimaldada poegadele parimad kasvutingimused. Peamine ülesanne oli tagada täielik vaikus pesa piirkonnas, sest müra võib loomale lisastressi tekitada ja ta närviliseks muuta.

Loomaaiatöötajad mõõtsid müra taset ja kuu enne jääkaru eeldatavat poegimist suleti tema elupaiga esine tee kõigile sõidukitele. Isane jääkaru Rasputin elas ainult õueaedikus, majast eemal, et emakaru mitte häirida. Ajal, mil Friida hakkas poegimiseks valmistuma, ei sisenenud jääkarude tagaruumi ka talitajad.

Karupoegi ei üritatud emast eraldada ja pudelitoidul üles kasvatada mitmel põhjusel. Varasema kogemus põhjal ei omanda talitajate üles kasvatatud karupojad liigiomast käitumist. Suureks kasvades on neil raskem suhelda teiste jääkarudega ja suhtuvad nad sõbralikumalt inimestesse, kes on neid kasvatanud. Sellist käitumist on väga raske, mõnel juhul isegi võimatu muuta.

Samuti on raske karupoegadele pakkuda emapiimaga sarnast tehislikku piima. Enamik Euroopa loomaaedu ei kasuta seetõttu enam karupoegade kunstliku üleskasvatamise meetodit. Samuti ei soovitanud seda antud juhul teha Douglas Richardson.

Ühtlasi oleks loomaaia teatel olnud emakaru poegadest eraldamine väga keeruline, sest ema kaitseb oma poegi väga agressiivselt. Karuema ja poegade lahutamiseks tulnuks teha anesteesia, mis oleks ohustanud karuema.