Itaalia peaminister Giorgia Meloni määras endise peaministri Giuliano Amato juhtima komisjoni, mille ülesanne on hinnata tehisintellekti rakendamise riske ja võimalusi raamatute kirjastuse turul ning ajakirjanduses. Iseenesest on tegu ajakohase reaktsiooniga. Uued keelemudelid oskavad koostada võrdlemisi heal tasemel erineva suunitlusega tekste. Ühest küljest ähvardab kiiresti tärganud potentsiaal traditsioonilise tööstusharu tööhõivet. Teisalt vaieldakse selle üle, kas senistelt teksti koostajatelt kirjutamist õppinud masin on neile midagi võlgu ja kas neilt oleks pidanud enne luba küsima?

Giuliano Amato valik äratas aga tähelepanu. Itaaliale omaselt 1990. aastate algul ja lõpus ühe aasta kaupa riiki juhtinud Amato on 85-aastane. Viisakad küsijad ei sea kahtluse alla inimese vanust. Pigem otsivad nad vastust, kas Itaalias oleks leidunud kedagi, kes oleks olnud sobivam tipptehnoloogia mõju ühiskonnale uurima kutsutud komisjoni juhtima, kui inimene, kes paraku ei oma tehisintellekti- ega IT-alast kogemust.

Juhtunu väärib tähelepanu, sest sarnaseid töörühmi moodustatakse praktiliselt kõikides riikides. Tehisintellekti mõju on ületanud poliitilise valuläve ja enam ei saa teemat eirata. Omaette huvitavaks etenduseks saavad nii protsessid ise kui ka lõpptulemused. Mõnikord kujuneb olulisemaks asjade kulg koos kaasneva ajakirjandusliku tähelepanuga. Poliitikas on tähelepanu keskne kapital. Komisjonide töö tulemused võivad osutuda kompromisside dokumendiks, millega pole midagi praktilist teha. Vahepeal saadab tormakas maailm kelleltki küsimata saatnud korda kaalukaid tegusid.

Sellel kolmapäeval toimub Ühendkuningriigis peaminister Rishi Sunaki kokku kutsutud tehisintellekti ohutust käsitlev tippkohtumine. Kuulduste järgi lubanud aruteludest osa võtta ka Elon Musk. Samas tõstatab temaga viimasel ajal seonduv sarnaseid kompetentsuse küsitavusi nagu Giuliano Amato puhul. X-platvormil oma tehisintellekti arendav ja OpenAI esialgne investor Musk tõenäoliselt siiski ei röövi kogu valgust.

Suurtest poliitikutest on kohal Euroopa Komisjoni President Ursula von der Leyen ja USA asepresident Kamala Harris. Tõelistest TI ekspertidest lubasid osaleda uue põlvkonna tehisintellekti üheks isakujuks peetav Montreali Ülikooli arvutiteaduste professor Yoshua Bengio, OpenAI juht Sam Altman ja Meta AI juht Yann LeCun. Need inimesed ei näe tehisintellekti ühte moodi, mistõttu on oodata huvitavaid vaatenurki ja lahkarvamusi.

Vanuse teemat meenutades peab märkima, et 80-aastane USA president Joe Biden allkirjastas esmaspäeval korralduse, mille kohaselt peavad sealsed tehisintellekti arendajad jagama ohutusealaseid andmeid USA valitsusega. Korralduse sisu kommenteerinud vaatlejate arvates soovivad ameeriklased olla tehisintellekti juhtimise üle toimuva ülemaailmse arutelu keskmes.

Presidendi korraldus algab jõulise lubadusega: "Ohutus, turvalisus, usaldus, avatus, Ameerika juhtimine ja meie looja poolt antud vaieldamatud õigused on need, mida ükski muu tehtu ei saa ära võtta.". Dokument on laia haardega ja katab nii lühi- kui ka pikaajalisi protsesse. Ühtlasi kavatsetakse teha koostööd rahvusvaheliste partneritega kogu maailmas ühtsete TI standardite rakendamiseks. Suurte vigade vältimiseks lubas Bideni administratsioon suurendada valitsuses tehisintellekti pädevat tööjõudu, kutsudes alates esmaspäevast TI-teadmistega isikuid külastama föderaalvalitsuse asjakohaste töökohtade pakkumisi.

Värskes korralduses rõhutatakse vajadust kaitsta tarbijate privaatsust. Lahendusena nähakse loodavaid juhised, millede põhjal hakkavad riiklikud agentuurid hindama tehisintellektis kasutatavaid privaatsustehnikaid. Pelgast hindamisest ei piisa, kui pole jõudu, millega tagatakse vigade kõrvaldamine.

See toob huvitava kohtusüsteemi puudutava järelevalve teema juurde. Presidendi strateegiadokumendis märgitakse eesmärgina hoiduda kohtualuseid diskrimineerivatest TI-algoritmidest. Teadupärast sõltub masina õppimine õppematerjalist ehk andmetest, mis USA kohtupraktika tõttu sisaldab eos kallutatust. Analoogselt tõstatatakse eesmärgina hoida ära tehisintellekti potentsiaalselt kahjulikke tagajärgi selle rakendamisel tervishoius.

Lisaks brittide ja ameeriklaste algatustele lubasid G7 tööstusriigid alanud nädalal leppida kokku arenenud tehisintellektisüsteeme loovatele ettevõtetele kehtestatavas tegevusjuhendis. Väidetavalt koosneb lepe 11 punktist, mille laiem eesmärk on edendada ohutut, turvalist ja usaldusväärset tehisintellekti kogu maailmas. Ilmselt on kõige kaugemale jõudnud Euroopa Liit, kus ootab ratifitseerimist maailma üks esimesi mahukaid tehisintellekti käsitlevaid seadusi. See annaks EL täidesaatvale võimule õiguse sulgeda ühiskonnale kahju tekitavad TI-põhised teenused.

Eesmärke on suhteliselt lihtne lausetena vormistada, ent majandusliku ja poliitilise konkurentsi reaalsuses kindlasti palju raskem teostada. Poliitilise initsiatiivi ja tehisintellekti teemale keskendumise mõttes on käesolev nädal kindlasti eriline. Kohtumise erilisust rõhutab omal moel ühe G7 riigi otsus panna tehisintellekti teemat juhtima 85-aastane Giuliano Amato.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".