Umbes kahe miljoni töötajaga USA kaubamajakett Walmart on olnud mitu aastat järjest maailma suurima käibega ettevõte. Aastaga käib firma kassast läbi umbes 611 miljardit dollarit. Edetabeli teisel kohal on Saudi Araabia naftakontsern Saudi Aramco umbes 604 miljardi dollarilise käibega. Kuigi naftaga kauplevas firmas on kaubamajaga võrreldes 30 korda vähem töötajaid, ei järeldu sellest, et saudide personaliosakonnal on õnnestunud leida tööle superinimesed.

Halvustamata kellegi tööpanust on seda ilmsemalt põhjus maast ammutatava toorme kasumlikkuses. Kaubamaja töötajate loodud käive kajastab vahetumalt inimesest ammutatavat tööd. Sellele viitab neljandal kohal asuv Amazon 1,5 miljoni töötaja ja 514 miljardi dollarilise käibega. Kahe kaubamaja võrdluses on Amazoni töötajad ca 16 protsendi võrra tulemuslikumad. Ilmselt saavutas firma selle tänu protsesside kõrgele automatiseeritusele.

Näited on toodud raamistama suhteliselt uudset, inimkesksemat ja käsitöölisemat ettevõtlust. Olgu veel enne lisatud paar raamistavat näidet palju pikema ajaloo ja suurema tuntusega ettevõtetest. Mainitud edetabeli 18. kohal asuva Google'i emafirma Alphabeti käive on umbes 282 miljardit dollarit ning 26. kohal on Samsung Electronics 234 miljardi dollariga.

Nende kahe suure ja tuntud ettevõtte vahele võiks paigutada umbes 250 miljardi dollarilise käibega uue ajastu tööstusharu. Võrdlus firmadega on tinglik ja on kasutusel vaid selleks, et hoomata majandustegevuse suurusjärku. Kuigi valdkonna toodanguga kohtutakse arvuliselt piiratud kanalites, võib jääda ekslik mulje, nagu tegemist oleks selle platvormi nimelise äriga. Tegelikkuses rajaneb toodang kümnetele miljonitele iseseisvatele tegijatele. Tegemist on ühismeedia ajastu loodud niinimetatud "loojate tööstusega".

USA ajaleht The Washington Post koostas värske ülevaate töövõtjatest, kes loobusid oma traditsioonilisest karjäärist. Nad muutsid oma arvutid ning telefonid tootvaks kapitaliks ja asusid nendega koostatama, toimetama ja edastatama erinevas formaadis sisu kõikvõimalikesse veebikeskkondadesse. Dünaamilise, julge, vastuolulise ja kirju iseorganiseeruva tööstuse mõjuvõim konkureerib edukalt meelelahutuse, uudiste ja poliitika suurimate nimedega.

Youtube'i hinnangul loodi pelgalt USA-s keskkonna kanalitesse sisu umbes 390 000 täiskohaga töötaja poolt. Seda on näiteks neli korda rohkem, kui on Ameerika suurima autotootja General Motorsi palgal. Kui sisutootjad asuksid käibe põhjal suurimate ettevõtete edetabelis kusagil 22–23 kohal, siis GM ei pääseks 150 miljardiga isegi esimese 50 nimekirja. Olgu lisatud, et 50. kohani ulatuva edetabeli lõpus on Mercedes-Benz 157 miljardi dollariga.

Pank Goldman Sachs hindab kevadise analüüsi põhjal, et individuaalse loovtööstuse käive kasvab viie aastaga poole triljoni dollarini ehk kusagile Amazoni kanti. Tegemist on piiriülese, tervet maailma haarava ettevõtlusega, milles osaleb vähemalt 50 miljon inimest. Jagades 500 miljardilise käibe töötajate arvuga, on tulemuseks keskmiselt 10 000 dollarit osaleja kohta. See pole kindlasti äraelamiseks piisav ega ka tõsi. Reaalselt saab koogist endale kordades suurema osa väike osa tegijaid, samas kui suur enamus jääb tegutsema unistuste lõksus.

Lõksus olemist ei tunta ära seni, kuni vanemad või elukaaslane inimest toidab ja tagab talle elamispinna. Märgatava osa sisust loodavadki toota praegused noored. Need, kelle puuduvat töökogemust asendab ühismeediast kuvanduv suunamudijate maailm. Kuigi nad võivad näida rumalatena, ei ole tegemist narrusega. Noortest koosnevas demograafilises tervikus tärkab tähelepanelikult maailmas toimuvat analüüsiv intellekt, mis ei usu enam paljude traditsiooniliste ametite jätkusuutlikkusse.

Terviku käitumine erineb indiviididest, nagu vee molekul erineb veest. Üks molekul ei ole märg. Vee omadused ilmnevad alles suure hulga molekulide ja keskkonna vastastoimes. Küsides USA noortelt, kelleks nad tahaksid suurena saada, on üks sagedamini saadav vastus suunamudija. Soov on populaarsem tippsportlastest ja astronautidest. Igati mõistetav, kui mõni iidol kinnitab, et ühe videoga maksab ta omaette elamise rendi ja ülejäänud postitustest saadavaga vooderdatakse kvaliteetset elu.

See on tõsi. Nagu on tõsi ka maailma katva interneti kokku toodud armutu konkurents. Asendamatuid inimesi pole. Pole ka lepinguid ega töösuhet. Töö toimub järelevalveta, palk on ettearvamatu, töökoormus nõudlik ja konkurents tihe. Sissetuleku määravad hiiglaslikud tehnoloogia- ja reklaamiettevõtted, kes suudavad reegleid hetkega muuta. Üksainus viga võib just õitsema hakanud karjääri toitvast pinnasest lahti juurida. Paljude innukate loojate karjäär kestab pool aastat, vahendab ajaleht ühte valdkonna eksperti. Viimane lisab, et interneti isu on täitmatu ja 22-aastaste hulk põhjatu.

Koos tööampsude pakkujatega, nagu Uberi taksojuhid, koerajalutajad, arvukad IT insenerid ja lugematud vabakutselised, viitab loojatööstus traditsioonilise väärtuspakkumise ja vahendamise struktuursele muutusele. Võimalik, et tööjõuturule sisenejate põlvkond tervikuna näeb tehisintellekti eeldatavat mõju palgatööle paremini, kui seda hoomab tööga hõivatute kogukond. Nende panus traditsioonilise ettevõtluse käibe hoidmisel muutub üha tühisemaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".