"Meie mõte on toota toitu paljast õhust," ütleb ettevõtte Solar Foods tehnoloogiajuht Juha-Pekka Pitkänen. Ta peab silmas, et ettevõtte tootmisprotsessi sisendid pärinevad osaliselt õhust. Õhk sisaldab hapniku kõrval lämmastikku, süsihappegaasi (CO₂) ja veeauru – kõiki neid aineid söödab Solar Foods sisse bakteritele. 

Taastuvelektri toel käima aetud kääritamisprotsessi tulemusel kasvab bakteritest kollakas biomass Solein. Erinevalt klassikalisest põllumajandusest uue biotoidu tootmisel CO₂ atmosfääri Pitkäse sõnul juurde ei paisku: pole mingeid traktoreid, väetisi ega veisekarjadega kaasnevat metaanimuret. "Teisisõnu on Soleini jalajälg 100 korda väiksem kui veiselihal," võrdleb ta.

Vähenõudlik kohalik

Kogu Soleini tootmise tehnoloogia põhineb ühel Soome looduses elutseval bakteril. "Bakterikultuur kasvab, kasutades energiaallikana vesinikku ja süsinikuallikana CO₂-te. Lisaks on sellel vaja mineraali- ja lämmastikuallikat," kirjeldab Juha-Pekka Pitkänen. Ettevõtmise iva on tehnoloogiajuhi sõnul selles, et kultuur kasvab hästi ka väga nappide ressursside toel.

"Erinevalt taimedest ei vaja meie bakter energia ammutamiseks mingeid süsinikuühendeid," selgitab ta. Kui taim seob valgusenergia abil CO₂-e, siis toodab see orgaanilisi energiat sisaldavaid ühendeid: glükoosi, aminohappeid ja rasvu. Teisisõnu valmistab taim suhkruid, mida saavad kääritamse sisendina kasutada ka teised organismid.

"Me ei vaja oma meetodis mingeid taimepõhiseid sisendeid. Meie bakter kasutab energiaallikana vesinikku," võrdleb Pitkänen. Lööklause paljast õhust tehtud toit tähendabki tema sõnul, et vaid viis protsenti bakterite kasvuks tarvilikest sisenditest –  mineraalidest –  on füüsilised. Ülejäänu, nii taastuvelekter, CO₂, hapnik kui ka lämmastik tuleb n-ö õhust: "Põhimõtteliselt võibki 95 protsenti meie sisenditest pärineda õhust."

Praegu pärineb õhust siiski vaid kümmekond protsenti toidutoomiseks kasutatud süsihappegaasist. Põhjus on proosaline  –  CO₂ õhust püüdmise tehnoloogia veel väga kallis. "Praegu saame oma CO₂ ühelt Soome varustajalt. See on kaltsiumkloriidi tootmise protsessis kõrvalsaadus ehk tuleb kaltsiumkarbonaadist," ütleb ta. 

Lämmastikku ostab ettevõte ammoniaagi kujul Norra väetisefirmalt Yara ja elektrit energiaostulepingutega taastuvenergia tootjatelt fikseeritud hinna eest. Vesiniku toodab Solar Foods kohapeal, lahutades vee elektri abil vesinikuks ja gaasiliseks hapnikuks. Osalt tuleb vesinik ka Norra ettevõttelt Nel. "Ühe kilogrammi kuivatatud toidumassi tootmiseks kulub umbes 50 kWh energiat. Sinna hulka lähevad ka pulbri kuivatamise etapid," täpsustab Pitkänen. Teisisõnu kulub pulbrikilo tootmiseks neljandik väikeses korteris elava leibkonna ühe kuu energiatarbest.

Porgandikarva supertoit

Nagu öeldud, valmib Solar Foodsis baktereid kultiveerides uus tulevikutoit: kollane pulber Solein. "Rangelt võttes pole see ei taimne ega loomne valk. Sisuliselt on Solein mikrobioloogiline biomass, mis meenutab pärmi või spirulinat," võrdleb Juha-Pekka Pitkänen. See tähendab, et uus biotoit sobib ka veganite toidulauale.

Soleinile annavad kollase värvuse bakteri toodetud karotenoidid: samad ühendid, mis teevad kollakaks porgandi ja maguskartuli. "See on üsna neutraalse maitsega. Aminohape glutamiin annab sellele pisut umamimaitse ja tunda on viiteid karotenoididele," kirjeldab tehnoloogiajuht. Lõplik maitse sõltub veidi sellestki, kas toit sisaldab rohkem vett või rasvainet.

"Solein on 65–70 protsendi ulatuses valk ehk tegu on hea valguallikaga. Ühtlasi on sellel nii-öelda supertoidu omadusi: see sisaldab foolhappeid ning B₁₂ ja teisi B-grupi vitamiine," loetleb Pitkänen. Lisaks saab sööja biomassist kätte rauda ja karotenoide, mille keha muundab A-vitamiiniks. Sestap näeb Pitkänen Soleinis võimalikku abikätt maailma toitainete nappuse leevendamises

Aastaringne tootmine

Praegu saab Soleini maitsta üksnes Singapuris, kus üks kohalik restoran pakub sellest tehtud gelato't. Juha-Pekka Pitkäse sõnul on küsimus siin asjaajamise kiiruses. Niinimetatud uuendtoidud, nagu Solein, peavad esmalt saama riigilt ohutust tõendava kasutusloa.

Singapurilt tuli kasutusluba Pitkäse sõnul kiiresti, sest saareriik soovib vähendada oma sõltuvust teistest riikidest. Riik on seadnud sihi tagada 2030. aastaks 30 protsendi ulatuses isevarustatus. "Meie uus toidutootmise kontseptsioon sobib Singapurile väga hästi, sest see ei vaja põlde, vaid ainult elektrit, õhku ja mineraale," põhjendab Pitkänen. Selliseid sisendeid on saareriiki kohale viia tema sõnul samuti üsna lihtne.

"Euroopa Liidus on selline asjaajamine aeglane ja paberimajandust rohkem," selgitab tehnoloogiajuht. Siiski avaldab ta lootust, et mõne aja möödudes tohib uut biotoitu müüa ka Euroopa Liidus.

Praegu ehitabki Solar Foods mahukamaks tootmiseks oma esimest näidistehast. "See on meie praegusest katsetehasest 100 korda suurem ja uue tehase eelarve on umbes 40 miljonit eurot," kirjeldab Pitkänen. Samas on ettevõte kaasanud umbes 100 miljonit eurot investoriraha, sealhulgas Soome valitsuse toetusi.

Päris ainulaadsed Solar Foodi toiduarendajad Pitkäse sõnul siiski pole: "Üks Ameerika ettevõte on meiega umbes sama kaugel. Nad veel ei ole turul, aga ehitavad samuti juba tehast." Lisaks tegeleb samas vallas mitu väiksemat ettevõtet. Solar Foodsil on tehnoloogiajuhi sõnul Põhjamaades mitu partnerfirmat. "Minu meelest on see hea, et me pole üksi. Me ei ole ainsad hullud, kes selliseid asju teevad," muigab ta.

Eeskätt tõukab sellises vallas tegutsejaid Pitkäse sõnul tagant rida üleilmseid katsumusi: kliimamuutus, ebastabiilsus ja kasvav inimkond. "Meie tehnoloogia võib pakkuda nendele kõigile moel või teisel lahendust," ütleb ta. Uue meetodiga saab toitu toota piirkondades, kus kliima aastaringset viljelust ei soosi. "See toetaks toidujulgeolekut ja on kõige keskkonnahoidlikum valkude tootmise viis," märgib Pitkänen.

Soome iduettevõtte Solar Foods tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja Juha-Pekka Pitkänen pidas avaettekande "Food out of electricity and CO₂" ("Toit elektrist ja süsihappegaasist") ressursside väärindamise programmi (ResTA) lõpukonverentsil "Puit ja Toit" 19. oktoobril Tartus.