Alfred Hitchcockil on lugu peaaegu naljakast juhtumist. Loo peategelane on lollakate naljade poolest tuntud krimiajakirjanik, kes veedab aega politseikontoris ja surnukuuris, õngitsedes uudisväärtusliku infot. Tal on kerge kaelalüliga seotud tervisehäire, mille tõttu võib ta kaotada ajutiselt liikumisvõime. Surnukuuris korraldab külmikutes hoitavate laipade üle arvepidamist ning ja vanaduse kulutatud kuulmise, nägemise ja mõtlemisega vanahärra. Meie naljamees otsustab korraldada viimasele väikese etenduse ja ronib surnule mõeldud külmiku sahtlisse, kust ehmatab siis ühel hetkel surnukuuripidajat.

Järgmises süžees kohtame naljameest õhtul baaris tripsutamas, kus ta satub rüselusse, ta kukub ja jääb liikumatult lamama. See pole nali, vaid mainitud paralüüsi juhtum. Baaripidaja peab teda surnuks. Pahandust soovimata hiivab ta mehe halva mainega linnaossa, kust politsei ta üles korjab ja toimetab surnukuuri. Jahedas sahtlis tuleb ta teadvusele. Ta hüüab kõva häälega, et ta külmikust välja lastaks. Seepeale tõmbab vana surnukuuripidaja sahtli välja, vaatab tuttavat tegelast ja lausub, et igal naljal on piir ja lükkab ukse kinni.

Õpetlikku lugu tahaks pidada enda omaks. Sellele loole võiks müüa NFT-sid, plokiahelaga garanteeritud lepinguga loodud valdus-, kasutus- ja käsutusõigust. Esimesed kaks omandiõiguse osa annavad voli lepinguobjekti kasutamiseks. Käsutusõigus tagab tõelise omanikutunde, lubades asja müüa ja isegi hävitada. Näiteks juhul kui lugu tundub liiga masendav. Ent siin avaneb teine peaaegu naljakas lugu. Need NFT-lubadused ei hakanud tööle, sest igaüks sai digitaalset loomingut omada ja kasutada, samas kui omanik ei suutnud seda isegi käsutada.

NFT-fenomen sündis 2014. aastal ühel IT-valdkonna sündmusel, kui digitaalse kunsti viljeleja Kevin McCoy registreeris plokiahela keskkonnas videoklipi, mille õiguse müüs nelja dollari eest tehnoloogiaentusiastist Anil Dashile. Idee oli sündinud, edasi kulus natukene aega müügi ja ostu registreerimise platvormi tehnilisele lihvimisele, mida edaspidi teatigi NFT-tehnoloogiana.

Algus oli aeglane, kuni NFT-des avastati kiire rikastumise võimalus. Osa ootustest olid helgemad, toites uue digitaalse turu sünni lootusi. Kauneid mõtteid trumpas ahnus, milles taibukad esimesed paiskasid müüki igasugust digitaalset prahti veendumuses, et inimeste ahnus sünnitab pea kõiki toitva püramiidskeemi, milles asju edasi müües rikastub igaüks, kuni leitakse see viimane rumal.

Nüüd ollakse jõudnud ilusa jutustuse illusiooni põrumiseni. See on hetk, kui surnu osutub elavaks. Antud juhul küll vastupidi, sest veel alles miljoneid dollareid taskutest välja meelitanud NFT-de massist 95 protsenti pole enam midagi väärt. Emotsionaalsest kõrghetkest on möödas kõigest kaks aastat, kui maagilise lühendi varjus liikus rahalisi tehinguid kuus umbes 2,8 miljardi dollari eest. Tipphetk paigutub 2021. aasta augustisse.

Selle aasta juulis voolas samas kanalis kõigest kolm protsenti kunagisest rahast. Põhjuseks pole ahnus, kus kõik on ostu üle rõõmsad ja hoiavad kallilt hangitud NFT-sid endale. Probleem on vastupidine, raske on leida NFT-dele ostjaid. Värske uuringu põhjal seisab 79 protsenti kõigist NFT-kollektsioonidest müümata ja pakkumised ületavad nõudlust, mis omakorda suretab entusiasmi veelgi.

Krüptovarade valdkonda uuriv organisatsioon dappGambl analüüsis enam kui 73 000 NFT-kollektsiooni olukorda. Neist natuke alla 70 000 ehk 95 protsendi NFT-de väärtus on praegu null. Need ei asu prügikastis, vaid kuuluvad konkreetsetele omanikele. Kuigi plokkahela abil ei saa teada omaniku isikut, hindavad uuringu korraldajad kasutatud analüüsi põhjal, et tänaseks väärtuse kaotanud investeeringute omanikke on üle 23 miljoni inimese.

See hirmuäratav reaalsus peaks mõjuma kainestava kontrollina NFT-valdkonda ümbritsenud eufooriale, märgivad uuringu autorid. Nad lisavad õpetliku tähelepanekuna, et miljonite eest müüdud digitaalseid kunstiteoseid saatnud lugude ning üleöö rikastumise näidete keskel on lihtne jätta kahe silma vahele tõsiasi, et turg on täis lõkse ja reaalseid kaotusi.

Oleks Alfred Hitchcock elus, saaks ta NFT-sid kasutada uuema aja musta huumoriga süžees. Uuringu autorid märgivad, et kõige kiuste ootavad miljonid omanikud järjekordset tohutut, 2021. aasta buumile sarnast NFT-huvi tõusu. Ja surnukuuri hoidja sulgeks tühja rahakapi ukse sõnadega, et igal naljal on piir.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".