Nüüd on teadlased leidnud märgi, mille järgi võiks saada aimu niisuguste vulkaanide aktiveerumisest, mis on kaetud jääliustikuga.

Liustikuga tulemägesid ei olegi sugugi vähe, umbes 250 ehk ligi kuuendik kõigist maailma potentsiaalselt aktiivsetest vulkaanidest. Kuid neid seirata ja nende aktiveerumist ette näha on just liustiku pärast mõnikord eriti raske.

Rühm teadlasi eesotsas Stephen Howcotti, Matteo Spagnolo ja Brice Reaga Šotimaalt Aberdeeni Ülikoolist uuris kuutsada Lõuna-Ameerika liustikku, mõned neist vulkaanide peal, mõned mitte.

Nad tõdesid, et vulkaaniliustikud ei ulatu enamasti nii madalale välja kui vulkaanide naabruses asuvate mägede liustikud.

Nähtuse põhjenduseks sobib lihtne asjaolu, et vulkaanid kipuvad olema teistest mägedest mõnevõrra soojemad ka siis, kui nad parajasti ei purska, mistõttu liustikujää kipub rohkem sulama ning liustik jääb selle võrra lühemaks ja õhemaks.

Kuid enne purskama hakkamist võib vulkaani temperatuur juba varakult tõusma hakata, mistõttu liustikujääd sulab tavapärasest veelgi rohkem.

Kui teadlased nüüd vulkaaniliustikku satelliidilt seiravad, saavad nad temperatuuritõusule liustiku mõõtmete muutuste järgi jälile. Ja kui kõige kahtlasemad vulkaanid on sel moel välja selgitatud, siis saab tõhustada just nende lähemat jälgimist.

Vulkaaniseire võib päästa inimelusid ja vältida rahalist kahju. Vulkaanipursete tagajärjel hukkub maailmas keskmiselt üle 500 inimese aastas, purustuskahjud võivad küündida miljarditesse.

Nüüdne teadustöö annab inimkonna käsutusse senisest palju täpsema teadmise vulkaanide ja liustike vahelistest seostest ühel tervel mandril, Lõuna-Ameerikas.

Tulemused on kirjas ajakirjas Geology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.