Soome lahe põhi peidab endas akumetalli mugulaid
Rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tõid Eesti geoloogid Soome lahe põhjast välja setteproove. Proovide edasine analüüs näitab, kus ja kui palju võiks Läänemere põhjas leiduda väärtuslikke ja väheuuritud raua-mangaani mugulaid.
Geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja sõnul on Soome lahe merepõhi Läänemeres uurimiseks põnev piirkond. "Kuna geoloogiateenistus on hetkel tegemas ülevaadet raua-mangaani mugulate levikust ja tekkest Soome lahes, oli see meie [ekspeditsiooni] üks põhieesmärke," täpsustas ta saates "Vikerhommik".
Raua-mangaani mugulateks nimetab Suuroja merepõhja moodustunud kivimitükke, mida teaduskeeles kutsutakse ka konkretsioonideks. "See mugul tuleb sellest, et need näevad mugulate moodi välja," põhjendas ta.
Mugulaid on Suuroja sõnul oluline uurida kahel põhjusel. Esiteks täidavad need olulist osa merepõhja ökoloogilises ringis. Teiseks on neil geoloogi sõnul majanduslik tähtsus. "Üha rohkem minnakse merepõhja uurima meie maapõue ressursse. Nagu nimi raud ja mangaan ise ütleb, on seal tegelikult ka mangaani, mis kuulub akumetallide nimistusse," märkis ta. Kas Soome lahe põhjast võiks saada tuluallikas, püüab rahvusvaheline töörühm alles välja selgitada.
Projekti põhikoordinaator Aivo Lepland Norra Geoloogiateenistusest lisas, et peale mugulate nägid uurijad Soome lahe keskel merepõhjas suuri auke. "Nende diameeter on mõnestkümnest meetrist kuni mõnesaja meetrini, ja need on kuni kolm meetrit sügavad. Augud on tekkinud läbi selle, et mere põhjast tulevad üles põhjaveed, mis tekitavad muutusi merepõhjas," kirjeldas ta.
Augulaadseid pinnavorme on Leplandi sõnul edaspidi põnev uurida, sest nende ümbruses elutseb ainulaadne mikroobide koloonia. "Kõige selle koosmõju me nüüd üritamegi uurida: mugulaid, merepõhja protsesse, kus vesi tuleb välja, samuti biloogilist aspekti ja mikroobide tegemisi nende protsesside koosmõjul," loetles ta.
Äsja lõppenud ekspeditsioon oli osa laiemast Poola, Norra, Rootsi, Soome ja Eesti teadlasi ühendanud projektist. Viimase laiem eesmärk on uurida põhjavee lekkimist merepõhja.
Sten Suuroja muigamisi on mereteadlased ahned ja töö võetud proovidega pole ammugi valmis. Ees ootavad esimest pilti andvad geokeemilised ja bioloogilised analüüsid. "Kui praegu me tegime põhiliselt tööd merepõhja substraadi ja aluse kirjeldamisega, siis nüüd me kibeleme muidugi minna korjama ja kaardistama neid mugulaid endid," ütles ta.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Vikerhommik". Küsisid: Kirke Ert ja Sten Teppan.