Sel aastal on Pürenee poolsaare ümbruses aga sagenenud juhtumid, kus mõõkvaalad uputavad väiksemaid veesõidukeid. Varem pole mõõkvaalad paate sedasi rünnanud.

Teadlased ei ole suutnud mõista, mis sellise käitumise vallandas. Küll aga ollakse üpris veendunud, et mõõkvaalad ei taha inimesi tappa, vaid neil on midagi paatide ja laevade vastu. Senimaani pole ükski inimene nendes rünnakutes viga saanud.

Üks esimesi meedias välja käidud ideid seostas mõõkvaalade laevade rünnakut stressiga, mille taga on merevee saastatus ja liiga tihe mereliiklus, aga ka kalade ülepüük.

Osa teadlasi usub siiski, et rünnakud võis vallandada mõne mõõkvaala traumaatiline kogemus. Näiteks võis laev haavata mõnd mõõkvaala ja nüüd hauvad nad üheskoos kättemaksu. Kuna mõõkvaalad suudavad õppida oma liigikaaslaste pealt, siis arvatakse, et vimma kandev isend õpetab teisi mõõkvaalu kättemaksuks laevu rammima. Mõõkvaalad ründavad peamiselt purjelaevu ja nende rünnakud jälgivad selget mustrit, kus sihitakse just tüüri. Imetajate huvi kaob siis, kui alus on peatatud.

Teine teooria on aga leebem ja arvatakse, et mõõkvaalad lihtsalt mängivad paadiga. Kuna vanema mõõkvaala kombeid õpivad nooremad mõõkvaalad, võib selline käitumine mõõkvaalade seas kesta mitu põlvkonda.

Kui laev satub mõõkvaalade rünnaku alla, soovitavad võimud mootori välja lülitada ja purjed langetada. Seda selleks, et hulpiva sõiduki ebaloomulik liikumine enam tähelepanu ei tõmbaks ja see imetajatele huvi pakuks.