Ameeriklastelt pärineb ütlus haamriga inimese kohta, kes näeb kõiki probleeme naeltena. Midagi sarnast näeb ka nähtuse puhul, mida tuntakse medikaliseerumisena.

Tegemist on raviga seotud erialade muutumisega domineerivaks seletuste ja väärtuse vaatenurgaks. Inimese kõikvõimalikke seisundeid ja probleeme määratletakse ning käsitletakse meditsiiniliste seisunditena. Selle tulemusel muutuvad need meditsiiniliste uuringute, diagnoosimise, ennetamise või ravi objektiks. Lõpuks öeldakse, et terve on see inimene, keda ei ole piisavalt uuritud.

Oletame, et räägid sellel teemal sõbraga telefoni teel umbes pool tundi. Seejärel on soovitav minna arsti juurde vererõhku kontrollima. Euroopa Kardioloogide Seltsi väljaantavas teadusajakirjas avaldatud uurimistöös leiti, et telefoniga rääkimine suurendab kõrgvererõhu riski. Sõnum võib paista medikaliseerumise näitena, milles kõigile tuttav ja elu osaks muutunud teenus püütakse arstide poolt kaaperdada. Siiski on tegemist põhjaliku uuringuga. Medikaliseerumise risk saabub alles pärast.

Vereringe seisundit ähvardav risk suurenes uuritud kontingendis 12 protsenti, kui vaadata vaid neid, kes rääkisid nädalas mobiiliga üle poole tunni. Oluline iseseisev riskitegur oli just kõne kestvus. Vererõhku ei mõjutanud telefoni omamise aastad ega seegi, kas kõneleti telefoni kõrva juures hoides või kasutati mõnd muud, kätele vabaduse andvat tehnilist lahendust.

Analüüs rajanes Ühendkuningriigi terviseuuringu tulemusi koondava teaduslikuks analüüsiks avatud kasutusega Biopanga enam kui 200 000 37–73-aastase isikule. Ühelgi neist polnud diagnoositud kõrgvererõhu tõbe. Mobiiltelefoni kasutajateks liigitusid uuritavatest 88 protsenti. Selle kriteeriumi täitmiseks pidid nad telefoniga rääkima vähemalt korra nädalas.

Uuritavate keskmine vanus oli 54 aastat ja neist moodustasid 62 protsenti naised. Uuritavate jälgimine kestis aastaid. Mediaankestvus oli 12 aastat ehk pooli uuriti kauem ja teist poolt oli jõutud jälgida alla selle joone. Mobiiltelefonide kasutamise ja uuringu toimumise ajal tekkiva hüpertensiooni vahelise seose kontrollimiseks arvestati isiku vanuse, soo, vererõhu, kehamassiindeksi, rassi, sotsiaalse heaolu, peres esinenud vererõhuhaiguse, hariduse, suitsetamise, vere lipiidide, põletike, vere glükoosisisalduse, neerufunktsiooni ja kolesterooli või vere glükoosisisaldust langetavate ravimite kasutamist.

Ühesõnaga püüti elimineerida kõik muud võimalikud vererõhuhaigust kujundada võivad tegurid, et eristada riskitegurina just telefoniga rääkimise osa.

Võrreldes telefoni mitte kasutanud inimestega oli mobiiltelefoni kasutajate risk haigestuda kõrgvererõhutõppe umbes seitse protsenti suurem. Seega oli muretsemiseks põhjust juba igal 15. telefoni kasutaval inimesel. Täpsemas analüüsis tuvastatigi, et peamine riskitegur oli kõnede kestvus nädalas. Vahet polnud, kas tegemist oli mehe või naisega. Juhul kui nädalane kõnede kestvus ületas poole tunni piiri, tuli esile 12 protsenti suurem värskelt diagnoositud hüpertensiooni risk, võrreldes nädala alla poole tunni telefoniga suhtlejatest.

Kui rääkida seega iga päev viis minutit või rohkem, ähvardab oht iga kaheksanda-üheksanda kõneleja vereringesüsteemi.

Paistab, et tegemist on doosisuurusest sõltuva efektiga. Nädalas 1–3 tundi mobiiltelefoniga suhtlejate hüpertensiooni risk tõusis 13 protsenti. Järelikult, kes ei usu, et teda võib telefoniga rääkimine haigeks teha, saab suhteliselt väikese lisanduva riskiga nädalast kõneaega pikendada kuni kolme tunnini. Üle kuue tunni nädalas mobiiltelefoni kasutajate seas kujunes vaatlusperioodil hüpertensiooni juba igal neljandal uuringusse kaasatud indiviidil.

Vahest kõige rohkem peaks muretsema need, kellel on geneetiline kõrgvererõhuhaiguse soodumus. Asjaolu ilmutab end paari viimase põlvkonna pereliikmete kõrgevererõhu haiguste esinemises. Varasemate pereliikmete ajal polnud haiguse põhjus mobiiltelefonides, sest nende levik sai hoo sisse alles tänaste 30-aastaste eluajal. Päriliku soodumusega üle poole tunni nädalas telefoniga rääkinud inimestel diagnoositi vaatlusperioodil tekkinud hüpertensioon igal kolmandal isikul.

Teadlased rõhutavad, et leiud on esialgsed. Hoolimata uuringu teostuse põhjalikkusest, vajavad tõsised väited tugevaid tõendeid. Seda saavutatakse täiendavate iseseisvate uuringutega. Ometi annab antud uuringu tulemus põhjust püstitada oletuse mobiiltelefoniga kõnelemise kestvuse ja vereringe haiguse seotusest. Võimalike tekkemehhanismide osa vajab samuti uurimist. Võimalik, et põhjus ei ole tehnilise, vaid sotsiaalse ja käitumusliku päritoluga.

See toob tagasi medikaliseerumise teema juurde. Mobiilside on erakordselt oluline teenusvaldkond ja selles liiguvad suured rahad. Raha, nagu teada, meelitab ligi küünilisi tegelasi, kes püüavad antud riski rakendada oma võimu ja rikastumise teenistusse. See kõneleb inimestest üldisemalt. Ühtlasi võib see seletada, kuidas sellest teatud osaga suhtlemine tõstabki vererõhku.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".