"Oleme loomas Eesti esimest tahkete jäätmete gaasistamise võimekust, mis tähendab, et saame võtta näiteks puidutööstuse jäätmed, muuta need gaasiks ja sööta sedasama gaasi siin laboris uuritavatele ja inseneeritavatele bakteritele toiduna," selgitas Kaspar Valgepea, Tartu Ülikooli (TÜ) gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor.

Näiteks tekib gaasist toituvate bakterite elutegevuse käigus etanooli. "Seda on võimalik edasi töödelda polüetüleeniks, millest saab toota ka riideid. Zara ja Lulu Lemon eelmisel aastal andsid välja tooted, mida on võimalik täiesti poest osta," tutvustas Valgepea etanooli kasutusvõimalusi.

Inimestele mürgiseid või neid paremal juhul pelgalt lämmatavaid gaase söövad baktereid on elanud Maal juba sadu miljoneid aastaid. Nende abil kasulike ainete tööstuslikul skaalal tootmiseks on vaja aga neid veidi geneetiliselt järele aidata. "Näiteks saame suurendada selle jagunemiskiirust ja panna seda kasutama rohkem gaasi. Saame muuta bakterit ka viisil, et selle ainevahetuse käigus tekiks tööstuses kasutatavaid ühendeid, näiteks etanooli või teisi lahusteid," sõnas fermentatsioonitehnoloogiate teadur Kurshedakhtar Majibullah Shaikh.

"Tänase seisuga võib juba öelda, et me suudame seda bakterit juba lähiajal panna tootma nii plaste kui ka erinevaid kummiühendeid. Kõike, mida suudame lähiajal välja mõelda," kinnitas TÜ nooremteadur Henri Ingelmann.

Pikemas vaatesvõiksid anda taolised bakterid oma väikese panuse kliimamuutuse aeglustamisse. "See bakter suudab elada sisuliselt puhtalt vingugaasi peal, aga üldiselt on selle ampluaa laiem. Ta suudab süüa ka kasvuhoonegaase ja suures plaanis lahendada sellega kliimasoojenemise kriisi," lisas nooremteadur.

Praegu otsib Kaspar Valgepea töörühm võimalusi eeskätt Eestis tekkivate tööstusjäätmete väärindamiseks. "Seda me just uurimegi, kuidas need bakteritele meeldivad ja milliseid produkte on võimalik Eesti kohapealsest gaasist toota," selgitas kaasprofessor.

Tulevikku vaadates loodab ta aga sarnaselt Ingelmanniga, et taolisi baktereid annab kombineerida juba inimkonna poolt õhku paisatud CO2 imevate rajatistega. "Kui me lisame sinna taastuvenergia abil toodetud vesinikku ning söödame neile bakteritele süsihappegaasi ja vesinikku, siis oleks see tuleviku süsinikuringluse kohapealt üks võti," unistas Valgepea.

ETV saatesari "Tähelepanu! Tegemist on teadusega" keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.