"Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud inimeste toitumisharjumused ühekülgseks, mis mõjub kehvasti meie soolestiku tervisele. Soolestiku bakteritel on oluline seos inimeste üldise tervisega. Kui meie soolestik on korras ja terve, siis on ka inimese üldine tervis korras," tõdes ettevõtte BioCC arendusjuht Liis Lutter saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega.". Nii püüavadki teadlased üles leida just need inimsooga aastaid koos elanud bakterid, millel on inimese tervisele märgatav mõju.

Ennast hästi tundva inimese soolestikust juhusliku mikroobi võtmisest ja paljundamisest ei piisa. Tõeliseks probiootikumiks saab kuulutada vaid mikroobi, mida on uuritud nii katseklaasis, mudelorganismis kui ka lõpuks inimeses ja lõpuks leitud, et selle ainevahetusproduktid toovad inimese tervisele tõesti kasu. "Selle õige bakteri leidmise protsess on üpriski pikk. Alustame mikroobi isoleerimisega, enamasti vastsündinud lapse väljaheitest. Me teame, et see on inimpäritolu, järelikult võiks see inimesele sobida," selgitas BioCC teadur Liina Kuus.

Aeganõudvate laborikatsete käigus selgitatakse välja bakteri ohutus ja uuritakse põhjalikult, milliseid kasulikke aineid nad toodavad. Seejärel tuleb ka kindlaks teha, kas paljutõotav mikroob on võimeline üleüldse tööstuslikult kasvama. "See on ka keeruline protsess, kuna mikroobid on elusorganismid. Nad kipuvad olema põikpäised, tahavad vahepeal ära surra, mitte meiega koostööd teha. Selle tõttu eraldamegi terad sõkaldest ja leiame kõige paremad, kes on eluvõimelisemad, säilivad toatemperatuuril hästi ja keda on võimalik palju toota," lisas Kuus

"Alati peame vaatama, mida teeb bakter, probiootikum, ka inimeses. Selleks ongi kliinilised uuringud. Küsime inimese käest, mida ta tunneb, mida tema kõht sellest arvab, kas tal on enesetunne parem ning kuidas see ta kõhu mikrobioomi mõjutab," lisas BioCC vanemteadur Merle Rätsep. Viimase tarbeks analüüsitakse muutusi uuringusse kaasatud inimese väljaheiteproovis.

Nõnda võib mikroobi esialgsest isoleerimisest selle inimese toidulauani võtmine võtta kuni kümme aastat. Arendustöösse aga kaasatud ühel või teisel moel sadakond inimest.

Liis Lutter märkis, et kadalipu läbimisel saab lisada kasulikest bakteritest koosnevat pulbrit eri toiduainetele. Seni on ettevõtte probiootikume lisatud näiteks juustule, šokolaadile, hapendatud piimale, jäätisele. "Kui toiduainetööstused võtavad kasutusele erinevaid probiootilisi piimhappebaktereid, siis on võimalik neil anda tänu enda toodetud bakteritele lisandväärtust ja seeläbi panustada inimeste tervisesse," viitas arendusjuht.