Ühe lihtsama väljakutsena on praegu puidutööstuses tekkivad jäätmed väga erineva kvaliteedi ja koostisega. Appi tuleb protsess nimega torrefitseerimine. Sisuliselt kuumutatakse puidumassi õhu juuresolekuta, kuni see muutub söelaadseks. "Põhimõtteliselt sarnaneb see kohviubade röstimisele, kus samuti erinevatel temperatuuridel saavutatakse erinev röst," selgitas Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas.

Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem vahetulemus sütt meenutab. "Viimase, umbes 325 °C juures on see oma omadustelt juba sarnane madala kvaliteediga söele," kinnitas professor.

Biomassi kuumutamisel hakkavad esimesena lagunema erinevad väiksemad amorfsed polümeerid. Nõnda jäävad kõrgematel temperatuuridel sinna peamiselt alles vaid ainult ligniin ja tselluloos, millest moodustubki söelaadne toode. "Needsamad väiksemad ja lenduvamad ühendid on võimalik samuti kondenseerida ja saada torrefitseerimiskondensaat," lisas Kikas.

Nii torrefitseeritud biomass kui ka torrefitseerimiskondensaati saab väärindada kõrgema lisandväärtusega ühenditeks. "Tahkest torrefitseeritud biomassist saab läbi mikroorganismide toota erinevaid biosurfatante ja biopindaktiivseid aineid. Neid on võimalik kasutada näiteks farmaatsiatööstuses, kosmeetikatööstuses, kuid neid kasutatakse ka kodumajapidamistes puhastusainetes, näiteks pesupulbris," selgitas EMÜ teadur Vahur Rooni.

Kondensaadi väärindamiseks tuleb appi võtta vetikad. Oma elutegevuse käigus eritavad nad keskkonda suuri bioloogilisi molekule – eksopolüsahhariide, mis on jällegi mitmete tööstuste jaoks vajalik tooraine. Tavaliselt kasutatakse lähteainena süsihappegaasi. "Kuna kondensaadil on kemikaalide tootmiseks suur väärtus, siis selle asemel, et seda ära põletada, üritame toota sellest vetikate abil kemikaale.," kinnitas EMÜ teadur Tharaka Doddapaneni.

Projekti käigus uuritud puidujäätmete kasutamine on vaid esimene teetähis "Sama protsessi saaks kasutada ka toidujäätmete või ka reoveekäitluse jäätmete peal. Sellel on suur kasu ka Eesti maapiirkondadele, kuna maapiirkondades saab rakendada seda protsessi väikesel skaalal," lisas Doddapaneni.

Esialgu on andnud töörühm sisse patenditaotluse ja üritab optimeerida oma protsesse laboriskaaladel. Tulevikus soovib Kikas kolleegidega protsessi ka sõltuvalt oma eksperimentide tulemustest seda üles skaleerida. Lisaks otsivad nad kontakte firmadega.