Apple murdus remondiliikumise surve all

Pikalt oma toodete remonditavuse parandamisele vastu sõdinud tehnoloogiahiid Apple otsustas hakata pakkuma remontimisest huvitunud eurooplastele telefonide, süle- ja tahvelarvutite originaalosi. Viimane võib saada murdepunktiks ka teiste ettevõtete ärimudelis, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Möödunud on aeg, kui koju ostetud elektriliste seadmetega tuli kaasa selle remontimist õpetav raamat. Oli aeg, kui lauldi, igatsedes, kuidas kord olnud laevad puust ja mehed rauast. Igatsus reetis koduse remondimehe vajadust. Seda tingis keerulisemate asjade sage tõrkumine ja rikkiminek.
Ühtlasi oli asju vähem ja need olid üpris kallid. Tootjale oli kasulikum, kui keegi tema toodangut remontis. Paar aastat vana asja riknemise peale uue müümine polnuks olnud kuigi võimalik Pigem oleks seepeale kurdetud, kuidas tegemist sedavõrd kehva asjaga, et seda ei saa isegi remontida.
Tasahilju muutusid seadmed veelgi keerulisemaks, mis poleks olnud vanal tehnoloogilisel platvormil võimalik. Koos transistoride ja mikrokiipide ajastuga kasvas toodete keerukus, aga vähenes suurus ning langes hind ja remondivajadus. Ühtlasi kiirenes toodete uuendustsükkel. Muutus ka ärimudel. Remontimise asemel soovitati osta uus ja parem.
Müügitsükli lühenemise tingis konkurents. Oluline oli olla innovaatiline ja jõuda uuendustega teistest ette. Küsimus polnud ainult ajas vaid ka rahas. Arendustöö on kallis. Sellesse investeeritakse tuleviku müügikasumi arvel. Konkurents survestab kasumimarginaali ning kannustab müüma palju ja kiiresti.
Nutitelefonide müügi- või uuendustsükkel oli kõige lühem 2013. aastal. Uus telefon hangiti keskmiselt 28 kuu tagant. Seda toetasid omakorda telefonioperaatori subsiidiumid, millega tehti telefoniost kliendile odavamaks. Seejuures unustati, et telefoni sideteenuse hind oli jällegi kõrge.
Nõnda püüti kliente iga hinna eest enda juures hoida. Mitmest huvipoolest süsteemi hoidis rahaga ülal klient, kes soovis ise suhelda võimalikult hästi ja võimalikult odavalt. Antud skeemis polnud keegi asjade remontimisest huvitatud. Isegi mitte lõppklient, sest tema jaoks lisas uus mudel nii praktilisi hüvesid kui ka signaliseeris sotsiaalset kapitali.
Alates 2014. aastast hakkas telefoni uuendustsükkel pikenema. Osaliselt seisnes põhjus telefonis endas. Need lihtsalt muutusid aina paremaks. Ostja tähelepanu äratavaid uuendusi oli lisada üha raskem ja kallim. Telefonid pidasid kauem vastu. Need kujunesid aina argisemateks, sotsiaalse signaliseerimise mõttes üha nähtamatuteks ja praktilises kasutuses suhtluse järelmõtteks. Olulise hoobi andis ülemaailmsele nutitelefonide turule Covid-19, mis pikendas nutitelefonide asendustsüklit. Aastaks 2020 oli see pikenenud 43 kuuni.
Telefoni pikem kasutusaeg äratas uuele elule remontimise populaarsuse. Hea asi, mida pidevalt endaga kaasas kanti, kogus lahinguhaavu ja kaotas energiat. Peamiselt vahetatigi katkiseid ekraane ja väsinud akusid. Tootjatele selline areng ei meeldinud.
Remontimise vastaste seas paistsid eeskätt silma Apple, Microsoft, Amazon ja Google. USA ettevõtetena tegid nad oma poliitikutega kõva lobitööd, et peatada seadmete sõltumatut remontimist toetavaid seaduseid. Eriti selliseid, mis nõudsid, et tehnoloogiaettevõtted esitaksid sõltumatutele remonditöökodadele originaalseid remondiosi ja seadmete skeeme.
Ilmselt sattus lobistamise osaliseks ka Euroopa poliitikuid. Vanal mandril otsustati kahe aasta eest siiski ikkagi asjade remontimist korraldava resolutsiooni kasuks. Toonaste uuringute järgi eelistas üle 75 protsendi eurooplastest digitaalsete asjade väljavahetamise asemel neid remontida. Nüüdsed normid nõuavad, et seadmetel oleks märgitud selle oodatav kasutusaeg ja kas see on remonditav.
Varasemalt kirjeldatud väärtussüsteemi lisandus uus huvipool – remontijad. Reklaamieetris kohtab juba uue normaalsusena sõnumeid remonditud telefonidest. Tootjatele jääb vastuhakuks võimalusi üha vähemaks. Üks järelejäänud meede oli teha remontimine võimalikult keeruliseks.
Sõltumatu ettevõte Ifixit testib ja koostab telefonide remonditavuse indeksit. Kümne palli skaalal on enamus kusagil nelja ja kuue vahel ehk need on küllaltki probleemsed. Mõned tootjad on otsustanud uue lainega kaasa minna ja teenivad välja 10 palli. Ilmselt on küsimus ajas. Lõpuks peab ärimudel leidma uue tasakaalupunkti. Seda enam, et telefoni ei saa lõputult paremaks muuta. Aeg on leiutada telefoniärile alternatiivina uusi ja paremaid tooteid.
Ärimudeli murdumisele võib osutada Apple'i värske otsus pakkuda remontimisest huvitunud eurooplastele telefonide, süle- ja tahvelarvutite originaalosi. Esialgu toimib niinimetatud "Iseteenindav remondipood" kaheksas Euroopa riigis. Apple'i originaalosi ja tööriistu saab osta Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias, Poolas, Rootsis ja Ühendkuningriigis.
Seega, tahad telefoni remontida – ole meheks!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"