Klassikalisest evolutsiooniteooriast tuleneb, et olendid, sealhulgas taimed ja põllutaimed võitlevad omavahel ressursside üle; edukamad jäävad ellu ja saavad järglasi, nii et edukust tagavad geenid säilivad põlvest põlve.

Põllumeestele ei ole selline konkurents aga alati soodne, sest monokultuurselt põllulapilt, kus võrsub vaid nisu või mais, võib rohkem saaki koguda, kui üksikud isendid oma pikkusega teisi ei varjuta ja laialdase juurestikuga teistelt toitaineid eest ei napsa.

Nii on ka sordiaretuses loodud tihtilugu just väiksemakasvulisi taimi; koostööaltite kääbussortide toel võidutses ka möödunud sajandi keskpaiga niinimetatud roheline revolutsioon.

Samuel Wuest Šveitsist Zürichi Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd välja töötanud meetodi, millega leida taimedest üles just niisugused geenivariandid ehk alleelid, mis koostööd soodustaksid.

Matemaatilisele mänguteooriale tuginedes jõudsid teadlased tõdemusele, et kõige koostööaltimad taimed saavutavad suurimat edu teiste omasuguste seas kasvades, kuid kõrge konkurentsitungiga liigikaaslase keskis jääksid jänni.

Teadlased tegid katseid hariliku müürloogaga (Arabidopsis thaliana), väikese rohttaimega, mille üksteisele geneetiliselt lähedasemaid ja kaugemaid isendeid nad kasvatasid nii omaette peenardel kui ka läbisegi.

Nii said nad hõlpsasti teada, millised geenivariandid kutsuvad esile kiiret kasvu ja tugevat konkurentsivõimet, millised aga tagasihoidlikumat kasvu ja koostööd.

Neil õnnestus tuvastada geen, mille üks alleel soodustas koostööd sedavõrd hästi, et selle alleeliga taimede biomass oli omavahel kõrvuti kasvades tervelt 15 protsenti kõrgem kui teistsuguste taimedega läbisegi kasvades.

Müürlook ei ole küll põllutaim, aga Wuest ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Plos Biology, et samasuguste eksperimentide abil võiks vajalikud geenid üles leida ka näiteks teraviljataimedest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.