Inglisekeelses kultuuris võib millegi suurepärase puhul kohata öeldavat, et tegemist "parima asjaga pärast viilutatud leiba". Algupärane bread tõlgitakse meil leivaks, aga meie poolt vaadates oleks tegemist siiski saiaga. Ütlus on suhteliselt noor. Esimesena maailmas müüs viilutatud saia USA Kesk-Lääne kandis tegutsenud Chillicothe Baking Company alles 1928. aastal.

Uuenduse mõju osutus erakordselt heaks. Esimese kahe nädalaga kasvas saia läbimüük 2000 protsenti. Seepeale reklaamis firma uut toodet "suurima sammuna pagaritööstuses pärast saia pakkimist". Asjade headust hakati viilutatud saiaga võrdlema siiski vanal mandril, kusagil 1950. aastatel, kuuldavasti Iirimaal. Üksikasjade üle vaieldakse. Selleks oli ajakirjanik, kes võrdles televisiooni kui parimat asja pärast viilutatud saia, või üks naisnäitleja, kes olevat võrrelnud sel moel oma meest, pidades teda siis ikka saiast etemaks.

Praegu pole sugugi võimatu kohata kedagi kiitmas mõnd head asja kui midagi, mis on parem röstitud viilusaiast. Saia või leiva röstimise ajalugu on ebamäärasem. Jahutoodete ajalugu on väga pikk. Enamuse ajast kippusid küpsetised kiiresti kuivama, mistõttu leiab paljudest kultuuridest erinäolisi kuivikuid. Leiva või saia kuumutamise teel värskendamine on ilmselt samuti üpris vana tava.

Peenemal moel metalsel plaadil või resti vahel röstimine ilmus hiljem, kusagil 16. sajandil. Kaasaegses mõttes röstri loojaks peetakse mitmes allikas šotlast Alan MacMastersit, kes olevat leiutanud Eclipse'i nime kandva röstri 1893. aastal. Kes seda ei usu, leiavad hõlpsalt kinnitusi Google'i abil. Ent kas pärast Google'st leitud kinnitust peab kõike uskuma?

Alan MacMaster on kindlasti ajalooline tegelane. Kummatigi mitte röstri leiutajana, vaid märgilise valeteabe leviku juhtumina. Hea, et röstrid päriselt olemas on. Leiutaja teadmine või ekslik teadmine seda hüve ära ei võta. Küll võib juhtumist õppida, et vahest on juba midagi varem ära võetud? Tahtlikku valeinfot levitatakse peamiselt ju kellegi arvelt kasu saamiseks. Isegi kui kasu ei saada ja tehakse näiteks nalja, võidakse kahju külvata. Õnnestunud pettus on see, mida me ei tea, et oleks meiega juhtunud.

Kahjustada võib saada näiteks maine. Röstri leiutanud šotlasest on kirjutatud mitmetes keeltes ja arvukates raamatutes. Alan MacMaster kujunes omalaadseks rahvuskangelaseks. Temast inspireerituna korraldatakse mõnes Šotimaa koolis innovatsiooni ja kultuuripäevadega seotud üritusi.

Briti impeeriumi võrdlemisi suveräänse ja uhke liikmena kasutas Šoti omavalitsus kuulsa leiduri renomeed isegi šotlaste innovaatilist ja leidlikku iseloomu kuvava brändina. Aastal 2018 Ühendkuningriigi keskpanga korraldatud rahakupüüride välimuse uuendamise konkursil oli 50-naelase rahatähe jaoks välja pakutud ka Alan MacMasteri kandidatuur.

Seda hoolimata sellest, et mehest on vaid üks poolik pilt. See on ka võti tema kui libakangelase paljastamiseks. Uueks kangelaseks osutus koolitunni igavamal hetkel arvutis Vikipeediat sirvinud 15-aastane koolipoiss Adam. Teda jäid häirima röstri leiutaja pooleks rebitud pildi detailid, mis tundusid digitaalselt töödeldutena. Ta jagas oma tähelepanekut Vikipeedia foorumis. Tähelepanek osutus väikeseks sädemeks, mis ootas plahvatust.

Üheksa aastat Vikipeedias tõe pähe levinud ajalooline "tõde" röstri leiutanud nutikast šotlasest hakkas detail detaili järel murenema. Põhjus, miks seda polnud varem tehtu, oli lihtne – artikkel paistis usaldusväärne. Röster on just nii palju oluline ja nii vähetähtis, et selle ajalugu võetakse üpris kriitikavabalt, huvitava kurioosumina.

Leiduri varasemast elust, haridusteest ja tegevusest ettevõtjana kirjeldavaid tekstiosi saatsid mitmed aktiivsed viited ajaleheartiklitele ja raamatutele. Need omakorda viitasid neis kirjutatud ajalooliste faktide tõendamiseks Vikipeediale. Sündis infoajastule iseloomulik tõendamine: kõik räägivad, järelikult peab olema tõsi.

Antud juhtumi tegelik tõde seisnes 2012. aastal paari üliõpilase peas tärganud huvis, miks õppejõud ei pidanud heaks tavaks uurimistöödes viidata Vikipeediale. Õppejõud olevat öelnud, et tema sõber olevat kord end pakkunud veebientsüklopeedias röstri leiutajaks. Kaks sõpra otsustasid asja uurida ja vea parandada.

Töö võttis enda peale Alex. Paremat teadmata otsustas ta naljaviluks panna leiutajaks sõbra Alan MacMasteri. Kurikuulsal pildil oli Alex ise. Paistis, et esialgsest täiendatud artiklialgest ei piisanud ja naljasoon vajas rohkem kõditamist. Nii sündiski aasta hiljem röstri leiutanud libašotlasest põhjalik artikkel, mis levitas meelelahutuslikuks viktoriiniks sobivalt põnevate üksikasjadega teavet kuni käesoleva aasta septembrini.

Edaspidi selles keskkonnas Alan MacMasteri kohta teavet otsides ei saa vastuseks lugu röstri leiutajast, vaid artikli Vikipeedia usaldusväärsusest. See oleks aga samuti eksitav tulemus. Veebientsüklopeedia on üpris usaldusväärne allikas paljudele teemadele, ent see on kohutavalt ebatäpne ja eksitav poliitiliste, vaidlusaluste või vastuoluliste teemade osas. USA-s registreeritud ettevõtet kaitseb paragrahv 230 kolmandate osapoolte poolt sinna lisatud valeteabe edastamise eest.

Vastasel juhul oleks see keskkond juba ammu pankrotistunud seal väidetud laimu, mustamise ja valesüüdistuste tõttu. Mitte et inimestele ei meeldiks tõene info, aga neile meeldib vahest isegi rohkem valetada. Seda peamiselt surema saiatüki nimel.

Seega, kas Vikipeedia on parim asi pärast viilutatud saia?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".