Tumeainet hõljub rohkesti ka Maa pinna lähedal
Mõistatuslikku tumedat ainet leidub maailmaruumis arvatavasti rohkesti just neis kohtades, kus tavalist, nähtavat ainetki.
Nüüd väidab kaks teadlast, üks Ameerikast teine Inglismaalt, et taevakehade, sealhulgas maakera pinna lähistel võib tumeainet olla rohkemgi kui seni oletatud.
Tume aine on meie jaoks tume just seepärast, et ta ei ole tavalise ainega vastastiktoimes ning ei kiirga ega peegelda seetõttu ka valgusosakesi. Ka läheb tume aine tavalisest ainest läbi libedamalt kui nuga võist.
Gravitatsiooniliselt ent mõlemat sorti ained omavahel siiski natuke üksteist mõjustavad, mistõttu kogunebki tumeda aine osakesi ka suuremate taevakehade juurde ja sisemusse, eriti nende keskme kanti.
Rebecca Leane Stanfordi Ülikoolist ja Juri Smirnov Liverpooli Ülikoolist on nüüd aga välja arvutanud, et kui maailmaruumist saabuvad ja raskusjõuga ligi tõmmatavad tumeda aine osakesed oma teekonnal taevakeha keskmesse statistiliselt üliharva tavalise aine osakestega siiski põrkuvad, siis võib neid põrkeid olla kokkuvõttes ikkagi sedavõrd palju, et märgatav osa tumeda aine osakesi paiskub taevakeha pinna poole tagasi.
Samuti lendub taevakeha keskme ümber sagivate tumeaineosakeste pilvest aeg-ajalt osakesi üles pinna poole, seda enam, et tumeda aine osakesed põrkuvad pilves ka omavahel.
Selle kõige tulemusena, teatavad Leane ja Smirnov võrguvaramusse arXiv üles seatud kirjutises, võib näiteks maakera pinna piirkonnas leiduda igas kuupsentimeetris lausa sada miljonit miljonit või veelgi enam tumeda aine osakest.
Tänapäeval olemas olevad tumeda aine vaatlusliku otsimise meetodid ei keskendu maakera sisese tumeaine detekteerimisele, sest eeldatakse, et selle energia on väiksem kui kosmilisel tumeainel.
Kui tumedat ainet on maakera pinna lähedal aga tõesti seniarvatust rohkem, siis võib Leane'i ja Smirnovi arvates olla seda ka lihtsam avastada.
Niisugune avastus oleks juba suur saavutus, mis tooks avastajatele üsna kindlalt Nobeli auhinna, kuid aitaks ka mõista, mis on see mõistatuslik nähtamatu aine, mida tundub universumis olevat mitu korda rohkem kui tavalist ainet.
