Merepõhjasetetes leidub miljoniaastast DNA-d
Teadlased on saanud süvamere põhjasetetest kõige vanemat päristuumsete mereorganismide DNA-d, mis seni leitud. Leid pärineb Atlandi ookeani lõunaosast, Antarktise kõrval asuvast Scotia merest.
Rahvusvaheline teadlasrühm väidab, et geenimaterjali vanus küünib umbes miljoni aastani. Selline iidne materjal annab võimaluse paremini mõista, kuidas on maailmamere ökosüsteemid ajapikku kujunenud, aga samuti koostada paremaid tulevikustsenaariume kliimamuutuste puhuks.
Setetes säilinud vana DNA analüüs on uus teadussuund, mis võimaldab aimu saada, millised olendid on meres minevikus millistel aegadel elanud. Tuvastatavaid muutusi elustikus on võimalik seondada teadaolevate kliimamuutustega, saadud seoseid aga omakorda tulevikku projitseerida.
Linda Ambrecht Austraaliast Hobartist Tasmaania Ülikoolist ja ta kolleegid kirjeldavad kolme aasta eest toimunud ekspeditsioonil kogutud settematerjali ajakirjas Nature Communications.
Nad kontrollisid materjali väga hoolikalt, et veenduda iidse DNA ehtsuses.
See geeniaine kuulus kunagi ränivetikatele ehk diatomeedele, fotosünteesivatele pisiolenditele, kes üheskoos toodavad suures koguses hapnikku. Analüüs näitas, et ränivetikaid on eriti rikkalikult elanud just soojema kliimaga ajajärkudel.
Ambrecht ja ta kaaslased tõdevad kokkuvõtteks, et vana sette-DNA uuringuisse saab edukalt hõlmata sadade tuhandete aastate vanust materjali.
On huvitav, et uudis saabub just sel ajal, mil iidse DNA uurija Svante Pääbo on saanud Nobeli auhinna laureaadiks.
Miljoniaastane ränivetika DNA ei ole siiski säilinud niigi hästi kui neandertallaste või denislaste oma, mida Pääbo uurib, kuid tähelepanu väärib, et seda üldse leidub ja et sellest ka kasulikku infot kätte saab.
