Otsinguteenuste äris domineerib Google. Vahest peaks otsima mõju tähistamiseks veelgi jõulisema sõna, sest firma teenindab 92 protsenti maailma teabepäringutest. Teisel kohal on Microsofti Bing 3,3 protsendiga. Kolmas ja viimane protsendi joone ületav otsinguteenus on Yahoo. Ülejäänud, sh Hiina Baidu või Vene Yandex, pingutavad protsendi murdosa nimel. Huvitav, kui hea mõte on panustada veel ühe otsinguteenuse valmistamisele?

Tõde pole alati sirgjooneline. Ideest loobumise soovitamine võib osutuda mõttevaeseks allaandmiseks. Mõni aeg tagasi kõneles olustik selgemalt Google'i kasuks ja uue konkurendi loomise vastu. Viimasel ajal on lisandunud suurte needusest kõnelevaid märke ja räägitakse Google'i lõpu algusest.

Eksitav oleks end mõtlemise vaevast uinutada, arvates, et mõni ettevõtte on kokkuvarisemiseks liiga suur. Google on suur, aga neile see tähelepanek vist ei kehti. Tegemist on panganduses ja rahanduses levinud teooriaga, mille järgi on teatud suured finantsasutused sedavõrd suured ja omavahel seotud, et nende läbikukkumine oleks suuremale majandussüsteemile hukatuslik. Nõnda peavad valitsused neid loomupäraelt toetama ega lase neil hukkuda. Huvitav, millisele valitsusele läheks korda Google'i püsimine?

Mis juhtuks, kui Google lakkab töötamast? Pärast mõningasi ebamugavusi võtaks allesjäänud selle teenused ülesande enda kanda. Kõik võib toimuda isegi ülevas meeleolus. Saatust võib võrrelda suure, aga parasiitidest nakatunud puuga, kui lahenduseks pole ühtegi teist teed peale selle maha põletamise. Näide on praegu veel kohatult karm, aga sobib nii mõtete treenimiseks kui ka potentsiaalselt väga halvaks kujuneda võiva olukorraga tutvumiseks.

Google'it saatev keskne probleem seisneb otsingutulemuste kasvav usaldamatuses. Sellele leidub mitu iseseisvat ja omavahel kombineeruvat põhjust. Üks on vana tuttav ehk otsinguteenuse rahastamine reklaami vahendamisega. Tänu sellele on raha lugeval ettevõttel raske tõrjuda kiusatust ja pakkuda vastuse pähe osavalt varjatud reklaammaterjali, sellest ostjat informeerimata.

Väiksema teenuse puhul tuleks asi ilmseks ja oleks hukatuslik. Nii juhtus Google'ile eelnenud põlvkonna otsinguteenuste liidritega. Tagasihoidlikum ajend oleks ka kasvada pigem parima teenuse loomise mõttes, kui minna trikitamise teed. Tarnides vastused päringutest 92 protsendti, on Google'il vähe kasvuruumi, kui nutikalt väikeses koguses doseeritud, aga suure rahalise võimendusega krutski jääks märkamata.

Teine probleem on Google'i püüdlus aimata tehisintellekti abil, mida küsija soovib. "Parem" teenus eeldab otsija tundmaõppimist. See omakorda soosib suunatud reklaami müüki, aga manipuleerib lisaks otsingutegija vabadusega. Näiliselt jääb talle tunne, et ta saab pakutud tulemuste seas vabalt valida. Paraku unustab ta seejuures, kuidas masinõpe püüab leida kliendile meeldimise nüansse, sh neid, mida me ise ei teadvusta. Seetõttu piirdutakse "meeldivaks" kujundatud, mitte parimat informatiivset väärtust sisaldava vastusega.

Lisaks kujutab probleemi inforuumi kiire kasv ja selle jaotumine üha kitsamateks valdkondadeks ja huvialadeks. Nende kättesaamisel jäävad Google ja teised üha rohkem hätta. Tihti on eelistatavam leida huvitav teave spetsiaalsest foorumist, kui teha päringuid läbi suure veebiteenuse. Lõpuks on halvad inimesed õppinud Google'i kui kõige suurema rahamasina teenusega manipuleerima, kahjustades veelgi rohkem ja ettearvamatult usaldust teenuse kvaliteeti.

Seega oleme tunnistamas vana tõde, et otsinguteenus on raske. Mõned raskused on ületatavad. Google lahendas omal ajal mitu probleemi, kuni jõudis ise vist liiga suureks osutuva seinani. Võimalik, et ühel ettevõttel polegi võimalk uusi väljakutseid ületada, rääkimata järgmise põlvkonna infoteenuse loomisest. See toob tagasi küsimuse juurde - kui hea mõte on panustada veel ühe otsinguteenuse valmistamisele?

Euroopa Liidus ollakse optimistlikud. Äsja algas uutmoodi strateegiale rajatud sõltumatu, läbipaistev ja majandusplokis kehtivatele andme- ning isikukaitsenõuetele vastav ja ka eetiliste väärtustega arvestada lubav projekt Open Web Search.

Idee on luua otsingutulemusi teenindav hiigelsuur ja iseseisev maailma andmemäge peegeldav indeksandmebaas. Antud komponent on otsinguteenuste kõige kallim osa. Sellest eraldi saaks toimetada teabepäringuid vahendavad ettevõtted eraisikutest kuni Euroopa ja USA eraettevõteteni. Nemad saaks panustada sellele, kuidas teenindada küsijaid parimal moel, kas üldiselt või spetsiifilisemalt.

Järgmise kolme aastaga lubatakse luua mainitud andmebaas European Open Web Index, millest kujuneb uue interneti otsingute tuum. Lisaks valmib tehnilise eeldusena Euroopa veebipäringute ja analüütika taristu.

Niisiis, oodata on jäänud umbes tuhat päeva, kui uus teenus mitte ainult ei aita kaasa Euroopa suveräänsusele veebis navigeerimisel ja otsimisel, vaid annab ka Euroopa teadlastele, novaatoritele ja ettevõtetele võimaluse kasutada süstemaatiliselt veebi kui äri- ja innovatsiooniressurssi, maksmata suuri sisenemiskulusid.

Jääme ootame Google'i reaktsiooni. Kes otsib põnevust, võib sõlmida kihlvedusid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".