Elanikkonna ostuaktiivsus on majandusele oluline. Raha peab ringlema ning meelitama ettevõtluse käest välja parimad ja odavamad tooted-teenused ning käima läbi riigile pandud ülesannete teostajate taskutest, et need oleks riietatud ning toidetud ja suudaks juhtida majanduse parimat toimimist.

Ostlemine on olnud juba mõnda aega muutuse surve all. Uudne kulleriteenusega seotud veebipõhine ostuprotsess meeldib nii traditsioonilistele klientidele kui ka kiiresti kasvavale vanema põlvkonnale ja liikumispuudega inimestele.

Paljusid, kes polnud seda kogenud ega uskunud, sunniti teenust proovima koroonaepideemia ajal. Isegi kui kaubanduskeskuse külastamiseks leidub põhjuseid, hakkab soodne hind põhjuste seast kaduma. Mitmes olukorras on juba praegu odavam osta veebipoest. Sestap peame tunnistama, et oleme toodete ja teenuste tarbimisel jõudmas uude ajastusse.

Mitmes maailma suurlinnas ületab kodudesse toimetatavate pakkide arv ettevõtete vahel liikuvate pakkide kogust. Suurima osa ostudest moodustavad kiiresti riknevad kaubad ning rõivad. Ostu sooritamisel on olulise kaaluga protsessi kiirus. Seda esmalt ostu kinnitava klikini jõudmisel ja sealt edasi kauba kliendile loovutamiseni.

Samal ajal kasvab suurlinnade elanikkond, sest võrreldes ääremaaga on elu linnas mugavam, tõhusam ja rikkam. Inimeste lisandumisega tuleb juurde teenuseid, turismi ja kaubandust, st linn muutub üha kütkestavamaks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnaks. Inimestele meeldib mugavus ja sellega harjutakse kiiresti. Liiklusummikus, saastes ja müras viibimine ei ole meeldiv. Üha mõnusam on oodata kauba saabumist kodus.

Omamoodi positiivset tagasisidet pakkuv nähtus on kullerteenuste ja veebiostude populaarsuse kasvust tingitud pakiveo põhjustatud liiklusummikud. Näiteks ummistavad linnatänavat pakkide laadimiseks tänava ääres peatunud kaubikud. Kaubikute tihedus kasvab magalate teevõrgustikus peamiselt elanikkonna koju jõudmise ajal jne. Taolised pisikesed ebamugavused on omakorda ajend, mis suurendab veebistumist.

Eluea pikenemine kasvatab rahvastikku ja suurendab samuti kaupade mugava koju toimetamise vajadust. Teenusepakkujad pingutavad selle nimel, et sama päeva tarne asenduks tundides või minutites mõõdetava ooteajaga. Selle saavutamiseks peab kiiremini liikuma laost kliendini või tooma lao kliendile lähemale. Mitmesugustel põhjustel pole liikluses paki kulgemise kiirust võimalik eriti kasvatada.

Varasema majandusmudeli tulemusel asuvad suured kaubalaod linnast väljas. Seal on maa odavam ja logistika rajanes tarnetele linnaelanike kodu-töö-pood strateegilisse kolmnurka paigutatud kaubanduskeskustel. Lahendus on paigutada laod veebiostlemise teenindamiseks tarbijale lähedale, kuhugi magala juurde – sinna, kus tarbitakse enamik ostetavast kaubast.

Tasahilju hakkasidki magalate lähedusse ilmuma niinimetatud "hämarad" poed. Hämar, kuna puudub poodi iseloomustav kaupu täis riiuleid paljastav valgus, aga nende ülesanne on sisuliselt poelaadne. Selle erinevusega, et neist tarniti kodudesse veebiostude kaupu. Nende "poodide" juures ei toimeta inimesed, vaid pakiveoautod. Kui linn soovib olla konkurentsivõimeline ehk meelitama elanikke kohalikku majandusse ja neile keskkonnana meeldima, peab linn lahendama logistikakeskuste kliendilähedusse paigutamise väljakutsed.

Siin peitub uudne vastuolu. Muutuseid linna majanduskorralduses põhjustavad suurettevõtted, mitte linn. Kaupade transporti korraldavad sõltumatud eraettevõtted, mitte linn. Kuigi linna jaoks on need ettevõtted olulise majandusliku mõjuga, andes tulu, pakkudes tööhõivet ja arendades konkuretsi võimet tugevdavat innovatsioon, juhindub ettevõtte tegevus omavahelisest konkurentsist, mitte linna heaolust.

Seejuures tegutsevad paljud kullerteenused kahjumis, mida katavad enamasti kauged ja vaid tulevikukasust huvitunud investorid. Linnade huvid jäävad sellest väärtusahelast välja, õigemini rataste alla.

Oli vaid aja küsimus, kuni tekib konflikt kasvava majandusmudeli ja kinniehitatud linnade vahele. Värske näite pakub Prantsusmaa, kus valmiv seadus käsib mainitud "hämarad" poed määratleda ladudena. Paraku ei luba seadused linna keskusesse ega elurajoonidesse ladusid rajada, mis tähendab "hämarate" poodide ideele surmahoopi.

Riik näeb uue kaubanduse taga mitut ohtu. Linnade elanike heaolu ohustamise ja seniste suurte kaubandusettevõtete raskustesse sattumise kõrval mainitakse uudse riskina isolatsiooni suurenemist ja elanikkonna muutmist "atomaarseks", üksildaste ostlejate armeeks. Ettevõtluse linnaruumis paigutamise tsoneerimisele rajanevat juriidilist reaktsiooni võib märgata paljudes riikides. Reaktsioon on igati loomulik ja ennustab järgmise innovatsioonilaine algust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".