Robotite ja muude tehniliste imede maal Tokyos kaotas politsei hiljuti 38 elamispinna taotleja isikuandmed. Kohalikku ajakirjandusse jõudis uudis ilmselt julgeolekuriski tõttu. Tokyo politsei peab tagama, et linnale kuuluvale elamispinnale ei pääseks elama kurjategijaid või nendega seotud isikuid. Kunagiste skandaalide kordumise vältimiseks tehakse kontrolli juba kümme aastat.

Soome lahe kalda kaugusest vaadates muudab uudise tähelepanuväärseks hoopiski teine asjaolu. Nimelt mainitakse artikli pealkirjas, et Tokyo politsei kaotas kaks flopiketast. Need mäluseadmed olid viimati populaarsed eelmisel sajandil. Umbes 60 aasta eest kasutusele võetud flopid olid paarkümmend aastat peamised välismälu kandjad. Nende peal müüdi arvutite tarkvara ja talletati andmeid.

Flopiketaste mahud ulatusid mõnesajast kilobaidist natuke üle megabaidi. Tänapäevases mõttes olid need olematu mahtuvusega, kuis neile ei mahuks isegi üks hommikueinest tehtud pilt. Meie ajastul täidavad sarnast rolli mälupulgad. Väiksemad, vastupidavamad ja oluliselt mahukamad mälupulgad tõrjusid kohmakad flopiseadmed arvutitest välja uue sajandi esimesel kümnendil. Ilmselt teevad pilveteenused mälupulkadega peagi midagi sarnast, muidugi kõikjal peal Jaapani. Hommikumaal on flopid endiselt osa normaalsest elust.

Meie kodudes võib tekkida lapse ja vanema vahel dialoog, milles esimene küsib, millisele hargile peaks ta telefoni panema. Sama tihti võib tekkida küsimus, mis on faks ja flopi. Jaapanis kulub nende stseenideni jõudmiseks ilmselt veel aega. Faksiaparaadi leiab pea igast Jaapani ettevõttest ja umbes pooltest kodudest.

Mõistetavalt tekib küsimus, milline riik või paikkond on võidujooksus ees. Pikemalt mõtlemata paistaksime meie parematena, kes oleme unustanud, mis on flopi, faks ja isegi telefonihark. Teisalt end nutikaks rahvaks pidades tasub küsida, miks jaapanlased on vanas kinni.

Järsku kuvandub kuskilt Aisopose valmi õpetlik vihje, kui jänes ja kilpkonn pistsid rinda, et välja selgitada, kumb jookseb kiiremini. Jänes pani stardis plehku ja nähes, kui aeglaselt kilpkonn liigub, otsustas veidi tukastada. Ärgates oli üllatus suur, kui ta avastas, et aeglane, aga järjekindel konkurent oli temast ette jõudnud.

Pilgu Jaapani näilisesse aeglusesse aitab heita sealne faksikultuur. Jaapanlastele on oluline inimese moodi tegutsemise keerukus. See sisaldab midagi autentset. Reaalset inimkontakti, mis on omakorda seotud auga. Hommikumaal on personaalne au hinnas ja kaotus endiselt valus. Nii valus, et võib lõppeda enesetapuga.

Jaapanis on jätkuvalt tavaks kasutada dokumentide allkirjastamisel personaalset templit, inkani või hankot. Jaapani piltidelt õhtumaalastele tuttav hieroglüüfidega punane tempel sisaldab isiku nime ja mõnikord muud olulist teavet. Tempel lisatakse dokumendile personaalselt. Nii ollakse kindlad templi omaniku tahtes ja vastutuses.

Sama võib näha allkirja puhul. Jaapan oli 50 aastat tagasi maailmas üks esimesi riike, kus asuti massiliselt kasutama üle telefoniliinide faksiteenust. Olulisena sai faksiga edastada inimese käega kirjutatud allkirja. Personaalne signatuur oli ja on oluline usaldust tagav tegur. Õigemini on usalduse tagamisel oluline inimese teadlik tegu vormida paberile allkiri või vajutada oma nimega tempel.

Inimesed võivad olla iseäralikud. Kas siis on vahet, kui tempel on digitaalne, nagu meil tavaks? Sa ei pane allkirja, vaid sisestad süsteemi PIN-koodi. Seejärel vastutab tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteem, et selle abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märgistab tema seost dokumendiga. Süsteem toimib kiirelt ja mugavalt.

Jaapanlased natukene rohkem ja vahest ka me ise aistime kontakti nõrgenemist teiste inimestega. Samas on igal väärtusel on hind. Mugavus ja tõhusus trumpavad vaieldamatult allkirjastamise-aegse teise osapoole kasvõi hingeõhu läheduses kätkeva väärtuse. Jänese moodi tormates tundub kõike tehnoloogiliselt kiirendades võidetavalt lihtne. Näib, et vajadusel võib ju aja maha võtta ja suhelda. Kui vaid oskaks, sest tõhususe varjus jäävad mõned oskused ja väärtused välja arenemata.

See ei tähenda, et jaapanlastel on õigus. Väikese ja nutika rahvana tasub aga vähemalt mõelda, kui vähe on vaja, et kaotada kontakt omadega, kuni neist saavad pelgad digitaalsed fantaasiad. Tokyo politsei kaotatud flopikettad võivad tähistada inimesekeskse kultuuri kustuvat refleksi anda veel midagi käest kätte ning näha digitaalse peegelduse kohal natukene aega veel päris inimest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".