Taani ja Šveitsi teadlased seadsid Šveitsi alpiaasale 15 kaamerat, mis võtsid seal toimunut üles kogu suve, ööd ja päevad läbi.

Muu hulgas selgus, et kõigist putukatest, kes käivad tolmeldamas aasristikut (Trifolium pratense), moodustavad üle kolmandiku ehk 34 protsenti just nimelt ööliblikad, eelkõige harilik mõrsjaöölane (Noctua pronuba).

Aasristik, see enamasti punase õienutiga laialt levinud rohttaim, on ökoloogiliselt tähtis, sest seob õhust lämmastikku ja maitseb hästi paljudele loomadele.

Hoolimata sellest, et aasristiku tolmlemist on uuritud üle saja aasta, ei ole hariliku mõrsjaöölase suurt rolli selles vajalikus tegevuses seni teaduskirjanduses mainitudki.

Asi on arvatavasti selles, et suurem osa seniseist uuringuist on keskendunud peamiselt mesilaslaste, eelkõige kimalaste panusele, mistõttu on vaatlusi tehtud pigem päevasel ajal, mil just need tolmeldajad toimetavad.

Kimalaste olulisust ei saa muidugi eirata. Nüüdne uuring osutab samuti, et aasristikuõitel askeldajatest moodustavad kimalased 61 protsenti.

Samas aga selgub, et kasu paistavad mõlemasugused tolmeldajad toovat üsna ühepalju — õites, mida külastasid neist emb-kumb või mõlemad, kasvas seemneid keskmiselt ligi 12 protsenti rohkem, kui neis, kus ei käinud kumbagi.

Uuringu autorid eesotsas Jamie Alisoniga Aarhusi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Biology Letters, et tõenäoliselt tolmeldavad paljud ööliblikad peale hariliku mõrsjaöölase paljusid muidki taimi peale aasristiku; edaspidi tasuks seda täpsemalt uurida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.