Ehitusmaterjalide tootmine moodustab umbes kümme protsenti üleilmsest süsinikuheitest. "Kõige suurema süsiniku jalajäljega on betoon. Kuigi betoonist ehitamine on endiselt populaarne, on tulevikku vaadates oluline leida alternatiive," ütles Jüri Liiv, Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur.

Arengumaades on kergesti kättesaadavad mitmesugused erinevate omadustega tuhad, näiteks riisiaganast valmistatud tuhk. Just viimasel põhineb eestlaste loodud uudne, süsinikunegatiivne ehitusmaterjal, millest juba praegu ehitatakse esimesi maju Keenias.

"Riisikestadel on kõrge ränidioksiidi sisaldus, mis meie analüüside põhjal ulatub kuni 98 protsendini. See segatakse kokku puutuhaga, mis sisaldab suurel määral kaltsiumoksiidi ehk lupja. Kahe komponendi reageerimisel moodustub majaehituseks sobilik soojapidav tsement," kirjeldas Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur Ergo Rikmann.

Jüri Liiv lisas, et tulemuseks on kerge, aga samas väga tugev materjal, mida ei suuda kahjustada ei termiidid ega hallitus: "Samuti ei vaja see erilist viimistlemist ja pärast võib selle lihtsalt ära lõhkuda ja põllule laotada. Lisaks on see tasuta kättesaadav, sest näiteks loomad riisiõlgi ei söö."

Uurijad märgivad, et nende arendatud ehitusmaterjal sobib igasse kliimasse, kus on vaja säilitada välis- ja sisetemperatuuri erinevust. Seega võiks sellest kasu olla ka kuumas kliimas. "Meie materjal võimaldab kokku hoida troopilises kliimas jahutamiseks kasutatavat energiat ja vähendab kasvuhoonegaaside emissioone," kirjeldas Rikmann.

Uurijad on juba mõnda aega koostööd teinud Nairobi Kenyatta Ülikooli ehitusinstituudiga, mille teadlastega koos otsitakse keskkonnasäästlikke ja odavaid võimalusi Keeniasse elumajade ehitamiseks. "Keenia ehitatakse uut pealinna, võib olla variant, et meie materjal sobib seal väikemajade ehitamiseks," ütles Liiv.

Praeguseks on eestlased ehitanud tööstuslikuks tootmiseks vajaliku masina, mis segab kohapeal lähteained kokku, nii et tulemuseks on kasutatav ehitusmaterjal. "Meiepoolsed katsetused on tehtud ja masin on kohapeale toimetatud. Nüüd on vaja oodata päris tulemusi, kuidas see maja püsti püsib ja mis kliima seal sees on. Aga see on juba Keenia partnerite töö," lisas Liiv.

Pärast katsemajade valmimist toimub sisekliima, vajumiste ja muude näitajate mõõtmine. "Materjal on täiesti uus, analoogset kuskilt võtta ei ole. Kui tulemus praktikas vastab sellele, mis me oleme laboris saavutanud, peaks kõik hästi minema," märkis Rikmann.

Laiema huvi tekkimiseks on vajalik, et esimene tööstuslik katsetus läheks edukalt. Just sedalaadi pilootprojektide rahastamine on teadlaste sõnul teadusmaailmas keeruline. "See koht, mis on labori ja tööstusliku tootmise vahel, kus on vaja esimesed näidised valmis ehitada, seda ei taha reeglina keegi katta," arutles Liiv.

Varem on teadlased Eestis välja töötanud turbamaterjali, mille vastu tunti küll huvi, kuid reaalse ehituseni pole jõutud. "Ehitajale on tunduvalt lihtsam võtta standardmaterjalid kui hakata kasutama täiesti uut materjali, isegi kui see on ökoloogiliselt oluliselt jätkusuutlikum," lisas Liiv.